Konverents "Iga inimene on hinnas!" keskendus karjäääriteenustele ning õpinõustamissüsteemile
26. märts 2009
26. märtsil 2009 toimus Reval Hotel Olümpia konverentsikeskuses ESF programmide „Karjääriteenuste süsteemi arendamise” ning „Õppenõustamissüsteemi arendamine” ühine avakonverents „Iga inimene on hinnas”.
Konverentsil osalesid mõlema programmi partnerid (teavitamis- ja nõustamiskeskused, koolid ning õppenõustamiskeskused) ja teised valdkondade arenemisest huvitatud osapooled: esindajad ministeeriumitest (Haridus- ja Teadusministeerium, Majandusministeerium), omavalitsustest, maaomavalitsustest jne. Kokku osales konverentsil 110 inimest.
Päeva avasid sõnavõttudega Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse direktor Robert Lippin ning SA Innove juhatuse liige Lea Orro.
Järgnes riigikogulase Eiki Nestori mõtlema panev ettekanne teemal „Tööturg 21. sajandil”, kus ta tõi esile muutused, mis tööturul viimaste aastakümnete jooksul on aset leidnud. Kui aastate eest toimus töö nö. vilest vileni ja kindlal töökohal, siis täna pole tööaeg enam otseselt mõõdetav ja ka töökoht on tänu tehnika võimalustele sageli määratlematu. Kui kunagi õpiti selgeks üks amet ja oma töökohal võidi töötada aastakümneid, siis kaasajal peab inimene õppima elu jooksul 4-12 ametit, et hakkama saada. Samuti on suund sinna, et tuleb töötada ka pensionieas, sest teatavasti elab Euroopa vananevas ühiskonnas ja et edukalt toimida, on ka vanemate inimeste tööpanus järjest olulisem. Positiivse näitena viimase aja Eesti tööturupoliitikas tõi ta esile 1. mail teoks saava Tööturuameti ja Töötukassa liitmise.
Värvika etteastega „Tuleviku inimene – väärtus omaette” esines Eesti Entsüklopeediakirjastuse juhatuse liige Hardo Aasmäe.
Tema sõnavõtust jäi kõlama, et vaatamata paljude arvates kehvale kliimale jms, on eestlased tegelikult tuleviku mõttes õnnega koos – meil on taastuvenergiat, meil on piisavalt põllumaad, metsa, magevett, sademeid ja meid on vähe! Kui maailmas tervikuna hakkab kummitama ressursi puudus, siis Eestis on seda inimese kohta piisavalt. Ka on eestlased üks kõrgema haridustasemega rahvaid Euroopas, kes tänu sellele, et hakkama saamine on olnud läbi aastate üks kasvatuse osa, saavad ka tulevikus hakkama ja kindlasti tuleks üritada vältida kaasajal Euroopast siia levima hakanud nö. õpitud abitust. Ka Aasmäe arvates tuleb harjuda sellega, et klassikaline pensioniiga kaob, õpitakse ja töötatakse kuni lõpuni, sest olemasolevaid ressursse ei saa lasta kaotsi. Kui pensionifondid kokku kukkuma hakkavad, siis on see uue aja märk, sellega ei tule võidelda vaid kohaneda.
Soome Instituudi juhataja Jana Vasama tutvustas oma ettekandes „Appi! Koostöö õpilasabi ümarlauas” Soome koolides laialt kasutusel olevat õpilaste abistamise meetodit. Õpilasabi ümarlaua näol on tegemist koolis regulaarselt koguneva grupiga, kuhu kuuluvad erinevad kooli töötajad: direktor, psühholoog, eripedagoog, meditsiiniõde jne. Iga kooli õpetaja käib seal grupis, et rääkida oma klassi murelastest. Ühiselt leitakse probleemidele lahendused, kaasates kindlasti ka lapsevanemaid. Nimetatud mudel toimib edukalt Soome kõikides koolitüüpides, ka kutseõppeasutustes. Põhjanaabrite näitel on õpilasabi ümarlauda hakatud juurutama ka Eestis, esialgu Saaremaal ja Põlvamaal ning esimesed katsetused on osutunud vägagi tulemuslikuks. Loodetavasti levib õpilasi aitav ümarlaud Eestis lähiajal ka laiemalt.
Päeva teises pooles toimusid temaatilised töötoad:
- „Nõustamisteenuse pakkuja toetamine”, esitlus, kokkuvõte, Tiia Lister, MTÜ Ellu,
- „ Õpilasabi koolis ja koolimeeskonnad”, esitlus, kokkuvõte, Monika Loit-Kilgas, Oonüks,
- „ Millist abi noored vajavad?”, kokkuvõte, Marit Kannelmäe-Geerts, Euroopa Noored,
- „ Õpiabi ja karjäär – koos või eraldi?”, kokkuvõte, Terje Jürivete, Pärnu Õppenõustamiskeskus.
Avakonverentsil tutvustatud programme rahastab Euroopa Sotsiaalfond.
Lisainfo: Kristi Koort 
Valdkonnad
SA Innove | Lõõtsa 4, 11415 Tallinn | E-R 8.30 - 17.00 | Telefon 735 0501 | Faks 735 0600 | E-post: innove[ät]innove.ee
