Merle Kink
Kutsehariduse seirekeskus
Lissaboni strateegia jätkuna kavandatava ELi majanduse reformistrateegia Euroopa 2020 eesmärgiks on keskenduda teadmistel põhineva majanduskasvu toetamisele ja konkurentsivõimelise ning rohelise majanduse tagamisele. Üheks suurimaks väljakutseks eesmärgi täitmisel on kindlustada Euroopat tuleviku vajadustele vastava tööjõuga. Võimalust selleks nähakse eeskätt teadmiste, oskuste ja pädevuste taseme tõstmises ning laiendamises.
Tänaseks on välja töötatud mitmeid tegevuskavasid paindlikuma hariduse pakkumise ja omandamise tagamiseks, et muuta haridus kättesaadavaks suuremale hulgale inimestele. Arendatud on meetmeid õppimise mobiilsuse ja elukestva õppe võimaldamiseks Euroopas. Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus Cedefop on läbi aastate olnud tihedalt seotud Euroopa kutsehariduse arendamisega, tegevuskavade koostamisega ning oskuste vajaduste prognoosimise ja analüüsimisega. Ka käesoleval 2010. aastal jätkatakse samal suunal.
Oskuste vajaduse prognoosimine
2009. aasta juunis esitles Cedefop esimesi oskuste pakkumise ja nõudluse teemalisi uuringuid ja prognoose. 2010. aastal jätkatakse sellealast tegevust. Keskendutakse seniste prognooside uuendamisele, võttes lisaks arvesse võimalikke majanduskriisist tulenevaid mõjusid pikaajalisele oskuste vajadusele. Käesoleval aastal tegeldakse ka oskuste mittevastavuste põhjuste uurimisega. Eesmärgiks on välja selgitada, kui kiiresti ja miks oskused iganevad (eeskätt just vananeva tööjõu puhul) ning kuidas seda oleks võimalik vältida.
Ülevaated ja raportid
2010. aastal levitab Cedefop raportit kutsehariduse moderniseerimisest, algatamaks laiemat arutelu kutsehariduspoliitika teemadel. Läbiviidud uuring näitas, et kutsehariduse näol on tegemist olulise tõukejõuga Euroopa majanduse konkurentsivõime tagamisel. Kaasaegne kutseharidus ei ole mitte üksnes eesmärk, vaid ka meede tuleviku väljakutsete saavutamisel.
2010. aasta detsembris esitleb Cedefop koostöös Euroopa Komisjoni ja liikmesriikidega valminud Kopenhaageni protsessi lõppraportit, kus antakse ülevaade kutsehariduspoliitika arengutest aastatel 2002-2010 ning pakutakse suuniseid edaspidiseks.
Alustatud on uut keskpikka uuringuprogrammi kutsehariduse sotsiaalsete ja majanduslike kasude väljaselgitamiseks (Benefits of VET). Eesmärgiks on saada informatsiooni kutsehariduse mõjust töökohtadele, tootlikkusele, konkurentsivõimele jne. Tulemustest loodetakse sisendit kutsehariduse investeeringutele. Programmi esimesi raporteid avaldatakse Cedefopi kodulehel jooksvalt 2010. aasta algusest alates.
Euroopa kutsehariduse meetmed
Cedefop on panustanud märkimisväärselt kolme olulise kutsehariduse valdkonna süsteemi väljatöötamisse: Euroopa kvalifikatsiooni raamistik (EQF), Euroopa kutsehariduse punktisüsteem (ECVET) ning Euroopa kutsehariduse kvaliteedi tagamise raamistik (EQARF). 2010. aastal toetab Cedefop koostöös Euroopa Komisjoniga ja EQF nõustajatega nende meetmete rakendamist ja sellealase tegevuse koordineerimist. Jätkatakse ka kvalifikatsioonide rolli laiemat jälgimist ja analüüsimist.
Elukestev õpe
Üha enam tähtsustatakse väljundipõhist õppimist, millega seoses tegeleb Cedefop kompetentsipõhiste õppekavade arendamisega 32 riigis. Keskendutakse õpiväljundite ja õppekavade seostatusele. Jälgitakse trende, mis mõjutavad kutseõpetajaid, kutse- ja kõrghariduse õppureid ning seotust tööjõuturuga. Edasi tegeletakse 2010. aastal ka mitteformaalse õppimise teel omandatud kompetentside hindamise ja arvestamise süsteemide ning nende kujundamise ja rakendamisega. Uuritakse täiskasvanuhariduse trende ja arendatakse sellealast poliitikat. Samuti jälgitakse kutsehariduse rahastamise praktikaid ja kogutakse vastavat infot ning tahetakse parendada kutsehariduse statistikat