• Uudiskirja tutvustus
• Värske uudiskiri
• Paberuudiskiri
• Partnerid
• Arhiiv
• Liitu uudiskirjaga / lahku uudiskirjast
• Kontaktid

2009. aastal kutseõppesse vastuvõetute taustast

Mihkel Nestor
Haridus- ja Teadusministeerium

2009. aasta sügis oli kutsehariduse jaoks erakordne – langeva põhikoolilõpetajate arvu juures ei oleks vististi keegi suutnud ennustada sellist tungi kutseõppesse. Ametliku statistika kohaselt astus 2009/10. õppeaastal kutseharidust omandama 12 609 isikut, võrdluseks 2008/09. õppeaastal oli vastuvõetute arv kutseõppesse vaid 11 456. Kui vastuvõetute arv tervikuna kasvas 10%, siis suurima panuse sellesse andis keskhariduse järgne kutseõpe, kus uute õppijate arv kasvas koguni 22%. Rõõmustada võib aga ka selle üle, et ka kutsekeskharidusõppesse astus 200 noort enam kui eelmisel õppeaastal.

Kust aga kõik need uued õpilased tulevad? Teame ju, et põhikoolilõpetajate arv on pidevalt vähenenud ja ka keskkoolilõpetajad kalduvad kutsekoolile ülikooli eelistama. Otse põhikooli päevasest õppest kutsekooli astujate arv on läbi aastate püsinud suhteliselt stabiilselt 30% juures, võrreldes eelmise aastaga 2009. sügisel kutsehariduse kasuks otsustajate osakaal isegi vähenes poole protsendi võrra. Sukeldudes arvude maailma ja vaadates sisseastujate vanuse muutumist perioodil 2006-2009 selgub, et põhihariduse baasil kutseõppes on kaotatud kõige rohkem 15-17-aastaseid sisseastujaid, keda 2009. sügisel oli 1150 võrra vähem kui 2006. aasta sügisel. Nende asemele on astunud aga pisut vanemad noored – eelkõige vanuses 19-20 aastat. 18-24-aastaseid sisseastujaid oli võrreldes 2006. aasta sügisega selle õppeaastal rohkem kui 600 võrra enam. 233 isiku võrra on suurenenud ka 25-aastaste ja vanemate sisseastujate arv.

Hoolimata sisseastujate arvu kasvust 2009. aastal on aastate lõikes aina enam vähenenud otse põhikoolist kutseharidusse astujate arv. Otse põhikoolist kutseõppesse tulijad moodustasid 2009. aastal kogu põhihariduse järgse kutseõppe vastuvõtust vaid 65%. Väga tähenduslik on suuruselt teine grupp, kes käesoleval aastal õppeaastal kutsehariduses alustas – need on 2009. aastal üldharidusõpingud katkestanud noored, kes pädeva õpinõustamise abil oleksid ehk pääsenud ebameeldivast väljalangemiskogemusest ja saanud alustada kutseõpinguid kohe peale põhikooli lõpetamist. Üsna suur on kahjuks ka nende noorte osakaal, kes 2008. aastal kutseõppesse astudes vale valiku tegid ja õpinguid 2009. aastal uuel erialal alustasid. Nende osakaal kogu põhihariduse järgsest vastuvõtust oli 8%. Väiksema osakaalu vastuvõetutest moodustasid veel varasemate aastate kutsehariduse katkestajad ja varasemate aastate üldhariduse katkestajad ning lõpetajad.

Kui otse põhikoolist kutseõppesse astujate osakaal 2009. sügisel kahanes, siis otse keskkoolist kutsekooli astujate osakaal protsendi võrra tõusis, ulatudes siiski vaid 11% kõigist keskkoolilõpetajatest. Kõigist keskhariduse baasil kutseõppesse vastuvõetutest 2009. aastal moodustasid sama aasta keskkoolilõpetajad 23%. Haridusliku tausta poolest suuruselt teine grupp oli varasemate aastate (1) kõrghariduse katkestanud, kes moodustasid 2009. aasta vastuvõtust 13%.

Üheltpoolt edasiõppimissoovi ja teisalt tõenäoliselt ka majandussurutise tõttu oli pea sama suur nende vastuvõetute osakaal (13%), kes olid 2009. aastal kutsehariduse juba lõpetanud. Võrdselt 11% keskhariduse baasil kutseõppesse sisseastujatest olid varasematel aastatel omandanud üldhariduse või kutsehariduse, 8% oli varasemate aastate kutsehariduse katkestajaid. Vastuvõetutest 6% viimane haridussündmus oli kõrghariduse lõpetamine.

Võrreldes sisseastujate vanuse muutumist 2006. ja 2009. aasta vahel, siis ainsana vähenes 17-18-aastaste sisseastujate arv ligi 100 isiku võrra, enim kasvas aga 20-22-aastaste sisseastujate arv. Kokku kasvas 19-24-aastaste sisseastujate arv 2006. aastaga võrreldes pea 1000 isiku võrra. Vastupidiselt levinud arvamusele on 25-aastaste ja vanemate sisseastujate arv kasvanud suhteliselt vähe, 2009. aastal oli neid 2006. aastaga võrreldes vaid 112 võrra rohkem.

Kokkuvõtteks võib tõdeda, et õpilaste arvu kasvu allikaks pole suurenenud põhi- või keskkoolilõpetajate huvi kutsehariduse vastu ega niivõrd ka „täiskasvanud“, üle 25-aastaste isikute suurem tung kutseõppesse. Pigem on tegu noorte inimestega, kellel põhi- või keskkooli lõpetamist möödunud mõned aastad, mis veedeti õppides mittesobival õppekaval või tasemehariduse liigis ja ka töötades.

 (1) Aastate 1998-2009, varasemad andmed ei kuulu Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmebaasi