Väljaspool koolipinki õppimine saab aktsepteeritud teeks kvalifikatsioonini
19. detsember 2008
Cedefop annab aru Euroopa koolivälise õppimise tunnustamissüsteemidest (nagu VÕTA Eestis).
Kooliväline õppimine – kas töökohal, vabal ajal või isegi kodus – on üha aktsepteeritavam formaalse kvalifikatsiooni omandamise tee. Sellist õppimisviisi tõendavate süsteemide levik võlgneb osalt tänu riiklike kvalifikatsiooniraamistike kiirele arengule kogu Euroopas. Selline on Cedefopi äsja avaldatud raporti Validation of non-formal and informal learning in Europe: A snapshot 2007 põhijäreldus.
Raportis leiti, et eduka VÕTA-süsteemi aluseks olevad standardid tuleb määrata tulemuspõhiselt – selle alusel, mida inimesed teavad, mõistavad ja suudavad teha, mitte aga kus ja kuidas nad seda õppisid. Õppetulemused on võtmemõiste, millel põhinevad nii Euroopa kui ka riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud.
1990-ndate algusest saadik on huvi mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamise vastu kasvanud sinnamaale, et nüüdseks on mitmetes riikides loodud sellise õppe jaoks tunnustamissüsteemid . Ka sotsiaalpartnerid mõistavad, et tunnustamist saab kasutada seal, kus puuduvate oskuste tõttu jääksid muidu täitmata kutsekvalifikatsioone käsitlevaid eeskirjad. Tõendamises nähakse ka vahendit, aitamaks väiksemate võimalustega gruppidel tööelus kindlamat jalgealust saada.
2007. a Euroopa tunnustamisalasele uuringule toetudes on riigid jaotatud kolme gruppi:
- riigid, kus on loodud toimivad tõendamissüsteemid (Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia ja Taani);
- riigid, kus tunnustamine on avaldumas praktilise võimalusena (Austria, Island, Itaalia, Leedu, Luksemburg, Malta, Poola, Rootsi, Saksamaa, Tšehhi Vabariik, Ungari);
- riigid, kus tunnustamisalane tegevus on vähene või puudub sootuks (Bulgaaria, Horvaatia, Kreeka, Küpros, Läti, Slovakkia, Türgi).
Mõnedes riikides on tunnustamine endiselt vaidlusalune teema. Vastupanu tuleb mitmest kandist, kaasa arvatud formaalse hariduse ja koolituse vallast.
2007. a novembris Portugali eesistumisel toimunud konverentsil “Õppimise väärtustamine: Euroopa kogemused mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamise alal” (“Valuing learning: European experiences in the field of validation of non-formal and informal learning”) käsitleti erinevaid kiirusi, millega tunnustamissüsteemid küpsevad, ja muresid, mida mõnedes riikides on väljendatud selliste süsteemide loomise soovitavuse kohta üldse. Konverentsil määratleti väljakutsed, millele Euroopa tunnustamisstrateegia peab vastama. Nende seas on järgmised:
- tunnustamise tulemused peavad kuuluma üksikisikule (nt tunnistus);
- standardid peavad olema väljendatud tulemuspõhiselt;
- tõendamise ja tunnustamise juures on tähtsad nii tunnistuse väljastamine kui õpisisu omandamine;
- privaatsuse kaitseks peavad tunnustamise piirid olema kindlalt paika pandud: isiklikud hoiakud ja veendumused ei tohi protsessis rolli mängida;
- tuleb jälgida iga meetodi kulude ja tulude tasakaalu;
- tunnustamine peab olema järjepidev; vastasel korral on selle kasulikkus piiratud;
- vastamaks üha suuremale mobiilsusele, peab tõendamine olema ülekantav; olemaks ülekantavad, peavad tunnustamistulemused olema tõsiseltvõetavad
- mistahes tunnustamissüsteem peab mitteformaalse ja informaalse õppimise hindamisel olema niisama usaldusväärne nagu seda on formaalsed süsteemid.
Edukas Euroopa elukestva õppe strateegia tähendab, et kodanikel on ligipääs õppimisvõimalustele ja et nad on võimelised oma oskusi üle kandma ja erineval viisil omandatud õpitulemusi kombineerima.
Tunnustamine võib isikutele pakkuda suuremat autonoomiat ning parandada nende tööväljavaateid ja lubab ühiskonnal paremini kasutada kõiki õppimise ja oskuste vorme.
SA Innove | Lõõtsa 4, 11415 Tallinn | E-R 8.30 - 17.00 | Telefon 735 0501 | Faks 735 0600 | E-post: innove[ät]innove.ee
