PRESSITEADE: Karjääriteenuseid peetakse vajalikuks, ent raskesti kättesaadavaks
24. mai 2006
Esimene üleriigiline karjääriteenuste süsteemi arendamise lähteuuring tõi välja, et ligi kolmveerand Eesti elanikkonnast tunnetab õppimis- ja tööalaseid valikuid tehes vajadust karjääriinfo ja nõustamise järele. Samas arvavad pooled neist, et teenus pole piisavalt kättesaadav.
Karjäärispetsialistid tõid suurima lahendamist vajava probleemina välja praeguse projektipõhise rahastamise, mis ei taga jätkusuutlikku ega järjepidevat tegevust.
Täna Rahvusraamatukogus toimunud esimese üleriikliku karjääriteenuste uuringu tulemusi tutvustaval seminaril „Karjääriteenused Eestis“, tõdeti, et karjääriteenuste süsteem vajab korrastamist, et see oleks klientidele arusaadav ning vajadusel lihtsasti leitav. Samuti on oluline tõsta inimeste teadlikust karjääriteenustest. Karjääriteenused ei ole teadvustunud veel kui osa elukestvast õppest, pigem seondub karjääriteenus inimeste jaoks konkreetse infoga tööturust, õppimisvõimalustest ning seda sageli alles siis, kui “häda käes”.
Karjääriteenuste valdkonnas töötavate inimeste küsitlusest tuli välja, et nemad vajavad oma töö parandamiseks eelkõige metoodilist keskust ning planeerimisel oodatakse pikaajaliste tegevuskavade ja eesmärkide paikapanemist, mis eeldab hetkel puuduva üldvisiooni väljatöötamist. Ka ootavad karjäärispetsialistid, et neilt ei eeldataks pidevat tasuta ületundide tegemist.
Suurima lahendamist vajava probleemina tõid karjäärispetsialistid välja praeguse projektipõhise rahastamise, mis ei taga jätkusuutlikku ega järjepidevat tegevust. Üldine ootus on, et riik, kui stabiilse majanduskeskkonna ja sotsiaalse heaolu tingimuste looja, võtaks siin kanda põhivastutuse.
Eesti elanikud soovivad enim karjääriteenuste kaudu saada infot tööturust, kuid karjäärispetsialistide meelest on oluline õppida hindama ka oma võimeid ja oskusi.
Üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes viiakse karjääriõpet läbi peamiselt klassijuhatajatunnis või teemana õppeainete-praktikate raames. Pooled üldhariduskoolidest on seisukohal, et koolis saaks käsitleda seda temaatikat kõige tulemuslikumalt väljastpoolt tellitud nõustamisteenusena, kuid ressursside puudumisel seda ei tehta. Koolidel valdavalt puudub väljatöötatud karjääriõppe õppekava ja tegevuskava erinevate osapoolte rollide ja tegevuste määramiseks, kuid selle vajalikkuses ei kahelda. Samas näitas uuring, et praegused kooliõpilased on koolis läbiviidavate kutse- ja karjäärivalikuid toetavate tegevustega rohkem rahul, kui seda on varasemad lõpetajad.
Uuringu eesmärk oli kaardistada Eesti karjääriteenuste hetkeolukord süsteemi nõrkused ja tugevused koos teenuse osutajate ettepanekutega valdkonna arendamiseks. Intervjueeriti nii karjääriteenuste spetsialiste kui Eesti elanikke. Meetodina kasutati süvaintervjuud, telefoniintervjuud ja veebiküsitlust.
Seminari avas Riigikogu liige Peeter Kreitzberg, uuringu tulemusi tutvustasid Kaidi Kandla ja Esta Kaal TNS Emorist, kes uuringu ka läbi viis.
Pärastlõunal annab Euroopa Haridusuuringute keskuse juhataja professor Roland Sultana ülevaate Euroopas läbiviidud karjääriteenuste uuringutest ning jagab soovitusi Eestile.
Uuring viidi läbi ühe osana Karjäärinõustamise Teabekeskuse poolt rakendatavast ESF meetme 1.1 alt rahastatavast projektist Karjääriteenuste arendamine Eesti Vabariigis
Lisainfo:
Tiina Salumäe
SA Innove infojuht
699 80 63
Valdkonnad
SA Innove | Lõõtsa 4, 11415 Tallinn | E-R 8.30 - 17.00 | Telefon 735 0501 | Faks 735 0600 | E-post: innove[ät]innove.ee
