Õpipoisikoolitus
3. oktoober 2008
Õpipoisikoolitus ehk töökohapõhine õpe sarnaneb juba ammustest aegadest pärinevale meistri-õpipoisi suhtele, olles tänapäevalgi maailmas laialt levinud ametiõppimise vormiks.
Õpipoisikoolitus annab noortele ja täiskasvanutele võimaluse õppida praktilisi oskusi ettevõttes kohapeal, täites kindlaid tööülesandeid. Sellele lisaks täiendab õppur end samal ajal kutsekoolis teoreetiliste teadmistega.
Õppetööst ca 70% moodustab praktiline töö ettevõttes otsese juhendaja käe all, kusjuures ühe meistri juhendamisel õpib 2-4 õpipoissi-tüdrukut. Praktilise töö periood ja teooriaõpe vahelduvad, nii et uusi teadmisi on kohe võimalik praktikas kasutada.
Õpipoisikoolituse abil õpitavate erialade loetelu on väga pikk. Õppida saab näiteks müüjaks, kokaabiks, kokk-kondiitriks, kelner-ettekandjaks, hotelliteenindajaks, toateenijaks, arvutitehnikuks, aednikuks, haljastajaks, farmitööliseks, raietööliseks, õmblejaks, ehitusviimistlejaks ja üldehitajaks, müürsepaks, keevitajaks, treialiks, tisleriks, elektrimontööriks elektrik-turvaseadmete installeerijaks jne.
Õpipoisi koolitust alustati pilootprojektina 2003. aastal Phare 2002 programmi rahastamisel. Aastal 2004 alustas seitsmes kutsehariduskeskuses uute nn „õpipoisikoolituse“ õppekavade alusel 187 õpipoissi 18 erialal. Töö käigus on õppekavasid pidevalt täiendatud ja koostöös partnerettevõtetega edasi arendatud nii, et koolituse läbinud õpilane vastaks maksimaalselt ettevõtte vajadustele. Projekti tulemused on olnud positiivsed, sest tööle on saanud või töökohad on olemas üle 70% programmis osalenutest.
Jätkuprojektiks oli 2005. aasta oktoobris käivitunud ESF projekt 1.0101-0284 Töökohapõhise õppe (õpipoisikoolituse) rakendamine kutseharidussüsteemis. Antud projekti kestuseks oli oktoober 2005 – juuni 2008 ning projektis oseles 16 kutseõppekeskust üle Eesti ning kaasatud oli juba 184 praktikaettevõtet. Õppes osales juba 870 õpipoissi 30 erialal. Projekti rahastajateks olid Haridus- ja Teadusministeerium ning Euroopa Sotsiaalfond ning kogu eelarve oli 24 731 892 krooni.
24.11.2005 kinnitati Kutseõppeasutuse seaduse (KÕS) muudatusega uue õppevormina töökohapõhine õpe. Antud seaduse §19 sätestab järgmist: Töökohapõhine õpe on õppevorm, mis põhineb kutse-, eri- ja ametialasel ettevalmistusel ning millest praktika ettevõttes või asutuses moodustab vähemalt kaks kolmandikku õppekava kutseõppe osa kogumahust.
Töökohapõhise õppe rakendamise kord kehtestati haridus- ja teadusministri määrusega 21.03.2007.
Koolide jaoks tähendab see võimalust ise riikliku koolitustellimuse aluse otsustada, kas ja millistel erialadel pakkuda koolitust töökohapõhises õppevormis.