Avaleht / Rajaleidja võrgustik / Nõustamiskomisjonid / Korduma kippuvad küsimused

Korduma kippuvad küsimused

Mis on nõustamiskomisjoni ülesanded?
Maakonna nõustamiskomisjonid alustasid Innove juhitavates Rajaleidja keskustes tööd 1. septembril 2014. Lisaks nendele tegutseb üleriigiline nõustamiskomisjon.

Maakonna nõustamiskomisjon soovitab lastele:

  • sobivate õppe- ja kasvatustingimuste kohaldamist, sh õpet erirühmas või eriklassis;
  • koolikohustuse täitmise alguse edasilükkamist;
  • alla seitsmeaastase lapse kooli vastuvõtmist koolieelses lasteasutuses mitte käiva lapse ja vaidlusküsimuste korral.

Üleriigiline nõustamiskomisjon soovitab lastele:

  • väikeklassi tingimustes õppe rakendamist;
  • ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamist.

Kes kuuluvad nõustamiskomisjoni koosseisu?
Nõustamiskomisjoni töös osalevad Rajaleidja keskuste eripedagoogid, logopeedid, psühholoogid, sotsiaalpedagoogid ja maa- või linnavalitsuse esindajad. Vajaduse korral võib nõustamiskomisjon kaasata oma töösse ka teisi eksperte. Nõustamiskomisjonide koosseisudega saab tutvuda Innove veebilehel.

Mida teha nõustamiskomisjonilt soovituse saamiseks?
Esimene samm on pöörduda oma piirkonna Rajaleidja keskusesse. Keskused asuvad igas maakonnas üle Eesti, nende kontaktid leiab Rajaleidja portaalist. Seal määratakse juhtumile erialaspetsialist ehk juhtumi haldaja, kes tutvub olukorraga ja teeb lahenduste leidmiseks ning elluviimiseks koostööd pere, haridusasutuse ja vajadusel ka teiste spetsialistidega. Kui lapse vajadustega arvestamiseks tuleb rakendada nõustamiskomisjoni pädevusse kuuluvat meedet, esitatakse taotlus koos vajalike dokumentidega. Taotluse vorm ja lisatavate dokumentide nimekiri on leitav Innove veebilehelt. Taotluse saab esitada paberil või elektrooniliselt digiallkirjastatuna. Paberil esitatud dokumendid võib tuua Rajaleidja keskusesse või saata tähitud postiga. Elektrooniliselt saadetud dokumendid peavad olema krüpteeritud, et hoida nendes sisalduva delikaatse info turvalisust. Koos taotlusega tuleb esitada lapse ja vanema isikut tõendavate dokumentide koopiad, pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemused ja vajadusel meditsiinivaldkonna spetsialistide hinnangud.

Sobiva haridusliku meetme valimise eesmärk on lapse heaolu tagamine, arvestades tema toimetulekut haridusasutuses ja kodus ning tervislikku seisundit. Seetõttu peab haridusasutuse poolt esitatud infost selguma lapse arengudünaamika, õpiedukus, toimetulek õpikeskkonnas ja haridusasutuses rakendatud meetmete tulemuslikkus. Kogu info lapse arengu kohta saab haridusasutus koondada näiteks individuaalse arengu jälgimise kaardile. Meditsiinivaldkonna spetsialistide hinnangutest peaks aga selguma info lapse tervislikust seisundist tulenevate vajaduste kohta. Et laps oleks hariduse omandamisel igakülgselt toetatud, on teatud meetmete rakendamiseks vajalik ka rehabilitatsiooniplaani olemasolu. Sobiva meetme valimisel on väga oluline lapse seaduslikelt esindajatelt saadud info.

Korduvalt on tekkinud küsimusi seoses eriarsti tõenditega, eelkõige vajadusega pöörduda psühhiaatri vastuvõtule. Psühhiaatritele teeb muret see, et sageli tulevad lapsevanemad vastuvõtule teadmata, miks neid on sinna saadetud. Vajadus pöörduda psühhiaatri poole peab olema eelnevalt välja selgitatud koostöös lapsevanemaga. Kui pöördumise vajadus on selgunud, tuleb haridusasutusel lapsevanemale kaasa anda oluline pedagoogilis-psühholoogiline info lapse arengu kohta. Vajadusel saavad Rajaleidja spetsialistid haridusasutust selle koostamisel toetada.

Millal saab nõustamiskomisjonile taotlusi esitada?
Üldjuhul saab taotlusi esitada aastaringselt, kuid on mõned erisused. Koolikohustuse täitmise edasilükkamise puhul saab taotlusi esitada 1. märtsist kuni 1. augustini. Taotlusi koolikohustuslikust east varem kooli minekuks saab esitada aga kuni jooksva aasta 1. aprillini. Kui lapsevanem soovib oma last varem kooli panna, annab nõustamiskomisjon soovituse kodustele lastele ja juhtumite korral, kui osapoolte vahel on tekkinud vaidlusküsimusi.

Mis järgneb taotluse esitamisele?
Kui kõik dokumendid on esitatud ja puudub vajadus täiendavateks uuringuteks, tuleb arvestada kuni ühe kuu pikkuse menetlusajaga. Kui aga dokumentides esitatud info pole piisav või selgub lisauuringute vajadus, pikeneb soovituse andmise aeg puuduste kõrvaldamisele või täiendavatele uuringutele kuluva aja võrra. Lisategevusi ja nõutud dokumentide esitamist toetab juhtumi haldaja.

Mis toimub nõustamiskomisjoni koosolekul?
Kui lapse vajadused on välja selgitatud, teatatakse lapsevanemale nõustamiskomisjoni koosoleku toimumise aeg. Lapsevanema nõusolekul kutsutakse koosolekule vajadusel ka haridusasutuse esindaja ja/või laps. Seda, kas lapsel on tarvis koosolekul osaleda, otsustavad lapsevanem ja Rajaleidja spetsialist koostöös. Koosolekul täpsustatakse veelkord juhtumiga seotud asjaolusid, millele tuginedes vormistavad nõustamiskomisjoni liikmed soovituse ja selgitavad osalejatele sobiva meetme rakendamise võimalusi.

Mis järgneb nõustamiskomisjoni soovitusele?
Nõustamiskomisjoni soovitus edastatakse kirjalikult 10 tööpäeva jooksul lapsevanemale ja kooli või lasteasutusse, krüpteeritult e-posti või tähitud kirja teel. Soovitus on haridusasutusele täitmiseks kohustuslik, kui lapsevanem on andnud selleks nõusoleku. Juhtumi haldaja toetab haridusasutust ja perekonda soovitatud meetme rakendamisel ning osaleb meetme tulemuslikkuse hindamisel kokkulepitud perioodi jooksul.

Mis on oluline üleriigilise nõustamiskomisjoni töös?
Taotluse üleriigilisele nõustamiskomisjonile saab esitada maakonna Rajaleidja keskusesse. Üleriigiline nõustamiskomisjon annab soovitusi juhul, kui selgub vajadus väikeklassi tingimustes või ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppeks. Üleriigilise nõustamiskomisjoni soovitused on tähtajalised. Tähtaja möödudes on vajadusel võimalik meetme rakendamise jätkamiseks esitada uus taotlus.