Avaleht / Rajaleidja võrgustik / Uuringud / Karjääriõppe mõjususe uuring

Karjääriõppe mõjususe uuring

Uuringuraport asub SIIN.

Käesoleva uuringu eesmärk oli selgitada välja:

  • milline on põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse lõpetanud vilistlaste puhul olnud karjääriõppe mõju õpilaste edasise haridustee jätkamise ja tööellu sisenemisega seotud valikutele;
  • kuidas näevad eri haridustasemete vilistlasi ja nende karjääri planeerimise alast teadlikkust kutseõppeasutuste ja ülikoolide vastuvõtukomisjonide liikmed ja karjäärinõustajad ning tööandjad;
  • millised sammud on vajalikud ja võimalikud karjääriõppe parendamiseks.

Uuringu sihtühmad olid:

  • põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse lõpetanud vilistlased;
  • kutseõppeasutuse ja kõrgkoolide vastuvõtukomisjonide liikmed;
  • tööandjad;
  • karjääriteenuste ning haridusvaldkonna spetsialistid ja eksperdid.

Põhikoolide, gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste vilistlaste hinnangud:

  • Eri tasemete õppeasutuste vilistlased mõistavad teadliku karjääriplaneerimise tähendust üldjuhul sarnaselt, pidades seda teadlike sihtide seadmiseks ning nende saavutamise nimel tegutsemiseks. Karjääriplaneerimise mõtestamise osas ei ilmnenud sealjuures erinevusi olenevalt sellest, kas kooliajal ollakse läbinud karjääriõpetuse valikainet või mitte. Rohkem erinevaid arvamusi tuli samas esile selles osas, kui vajalikuks teadlikku karjääriplaneerimist peetakse.
  • Välistest teguritest valmistas karjäärivalikute tegemisel enim murekohti toimetulek õpingute majandusliku poolega.
  • Üldiselt oldi nii oma põhikooli, gümnaasiumi kui kutseõppeasutuse järgselt tehtud valikutega kokkuvõttes rahul, seda üllatavalt sageli ka siis, kui karjäärivalikud ei olnud tehtud kõige teadlikumalt.
  • Arengukohti välja tuues peeti karjääriplaneerimise alase info jagamisel üheks puuduseks keskendumist kas ainult gümnaasiumide, kutseõppeasutuste või ülikoolide pakutavate võimaluste tutvustamisele, jättes alternatiivsed võimalused kõrvale või pidades neid ebasobivaks või ebavajalikuks.
  • Palju kriitikat said erinevad testid, mida peeti liialt pealiskaudseteks, ebarealistlikeks ning kasututeks. Nördimust tekitas lisaks see, kui karjääriteenus piirduski vaid erinevate testide tegemisega. Kokkuvõttes oleks soovitud rohkem praktilist lähenemist ja aktiivseid meetodeid ning vähem teooriat ja kirjalikke ülesandeid.

Vastuvõtukomisjonide liikmete ja karjäärinõustajate hinnangud:

Kutseõppeasutuste vastuvõtukomisjonide liikmete hinnangul oli teadlikkus eriala sisust oluliselt parem pärast gümnaasiumi kui põhikooli baasilt sisseastujate seas. Põhikooli baasilt sisseastujate seas võis olla esmaseks prioriteediks kodust ära kolida ja iseseisvat elu alustada ning alles seejärel olla oluline, mis eriala õppima asutakse.

Sisseastujate teadlikkusele erialast omas positiivset mõju, kui eelnevalt oli koolis karjääriõppe teemat käsitletud või olnud karjääri- või eelkutseõpe. Samuti olid sisseastujad erialast teadlikumad, kui kooliga oli külastatud erinevaid ettevõtteid ning tutvutud erinevate ametitega, nagu ka siis, kui nende vanemad töötasid samas valdkonnas või oli kodus valdkonda puudutavate tegevustega praktiliselt kokku puututud. Samuti omas kutseõppeasutuste sisseastujate erialastele teadmistele positiivset mõju, kui koolis oli olnud hea antud valdkonna (nt tööõpetuse) õpetaja.