Avaleht / Rajaleidja võrgustik / Uuringud / Karjääriteenuste süsteemi uuring

Karjääriteenuste süsteemi uuring 2011

Karjääriteenuste süsteemi uuringu eesmärgiks oli mõõta elanikkonna teadlikkust karjääriteenustest ja karjääriplaneerimise oskusi, analüüsida karjääriteenuste kättesaadavust ja hinnata koostööd erinevate huvipoolte vahel karjääriteenuste osutamisel. Käesolev uuring on SA Innovele sisendiks valdkondliku kontseptsiooni arendamisel.

Majanduslanguse ja suurenenud tööpuuduse tingimustes on väga oluline, et karjääriteenused oleksid kättesaadavad kõikidele, kes seda vajavad, hoolimata nende haridustasemest, elukohast või muudest teguritest. Täna leiab 40% eestimaalastest, et teatud osale elanikkonnast on täna karjääriteenuste kättesaadavus pigem raskendatud – probleemseteks sihtrühmadeks peetakse vanemaealisi, töötuid, ning neid, kellel puudub ligipääs internetile ja kes on ise passiivsed info otsimisel. Nimetatud sihtrühmade teadlikkuse tõstmiseks ning neile info jagamiseks tuleks rohkem kasutada meediakanaleid, eelkõige raadio- ja telesaateid. Võrreldes 2006. aasta uuringu tulemustega on elanikkonna teadlikkus kasvanud Eesti Töötukassa, erinevate tööotsinguportaalide, noorte infomessi Teeviit ning Rajaleidja karjääriportaali osas. Karjääriteenuseid pakkuvate allikate teadlikkus on tunduvalt madalam mitte-eestlaste ja Kirde-Eesti elanike puhul, seega on kindlasti vaja jagada infot teenuseosutajate kohta ka vene keeles (sh meedias, teenuseosutajate veebilehtedel).

Uuringu lühikokkuvõttega saab tutvuda SIIN.
Uuringu lõppraport asub SIIN.

Uuring hõlmas järgmisi sihtrühmi:

  • elanikkond (15 – 64 eluaastat, 500 vastanut)

  • üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpilased vanuses 15–26 eluaastat (1139 vastanut);

  • üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpetajad (568 vastanut);

  • lapsevanemad, kellel oli üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses õppiv 15–26 -aastane laps (589 vastanut).

  • karjääriteenuste huvipooled (219 vastanut).

Igale sihtrühmale koostati eraldi küsitlusankeet. Õpilaste, õpetajate ja lastevanemate poole pöörduti eelkõige eKooli keskkonnas, kutseõppeasutustes õppivate noorte ja seal töötavate pedagoogide poole täiendavalt ka otse koolide kaudu. Nimetatud sihtrühmade hulgas viidi küsitlus läbi veebipõhiselt. Elanikkonna küsitlus viidi läbi telefoniintervjuuna. Karjääriteenuste huvipoolte vajaduste, hinnangute, koostöö arendamise ning muudatusettepanekute väljaselgitamiseks viidi läbi veebiküsitlus, kasutades peamiselt uuringu tellija poolt edastatud kontaktandmeid.

Uuringu ülesehitusel lähtuti 2006. aastal TNS Emori poolt läbiviidud karjääriteenuste süsteemi uuringust ja kvaliteedikarakteristikutest, mida on kirjeldatud kvaliteedikäsiraamatutes (SA Innove 2010). Uuring viidi läbi karjääriteenuste kasutajaid ja huvipooli hõlmava kolmeetapilise kompleksuuringuna. Uuring viidi läbi eesti ja vene keeles.

Uuringu esimeses etapis viidi läbi elanikkonnale suunatud küsitlus, mille üldkogumi moodustasid kõik 15–64-aastased Eesti elanikud – kokku 906 372 inimest. Sihtrühma küllaldase esindatavuse tagamiseks määratleti valimi suuruseks ja küsitletavate isikute arvuks 500 vastavas vanuses elanikku.

Karjääriteenuste süsteemi uuringu teine etapp viidi läbi struktureeritud veebiankeedi põhiselt. Sihtrühmadena küsitleti:

  • üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpilasi vanuses 15–26 eluaastat;

  • üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpetajaid;

  • lapsevanemaid, kellel oli üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses õppiv 15–26 aastane laps.

  • üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpilasi vanuses 15–26 eluaastat;

  • üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpetajaid;

  • lapsevanemaid, kellel oli üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses õppiv 15–26 aastane laps. etapis

Kolmandas etapis viidi läbi veebiküsitlus karjääriteenuste huvipoolte vajaduste, hinnangute, koostöö arendamise ning muudatusettepanekute väljaselgitamiseks. Küsitlus hõlmas kõiki olemasolevas süsteemis karjääriteenustega kokkupuutuvaid asutusi ja institutsioone:

  • Piirkondlikud noorte teavitamis- ja nõustamiskeskused, üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide/ülikoolide karjäärikeskused;

  • Eesti Töötukassa, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaubandus-Tööstuskoda;

  • Noorsootöötajaid, õppenõustamiskeskuste töötajaid, eripedagooge jt noortega tegelevaid spetsialiste esindavad organisatsioonid (nt Eesti Noorsootöötajate Ühendus, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Eesti Euroopa Liikumine);

  • Ametiühingud;

  • Karjäärinõustajate Ühing, Eesti Lastevanemate Liit, Eesti Õpetajate Liit, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, Rektorite Nõukogu, ANDRAS, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduse Liit;

  • Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Kurtide Liit;

  • Kohalikud omavalitsused.

Uuringu viis läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus SA Innove tellimusel.

***
Põhjalikuma valiku karjäärivalikute ja karjäärteenuste uuringute kohta aaastatel 2000-2011 leiate portaalist Rajaleidja, vt siia.