Avaleht / Rajaleidja võrgustik / Uuringud / Üldhariduse ja noorte valdkonna struktuurifondide meetmete vahehindamine

Üldhariduse ja noorte valdkonna struktuurifondide meetmete vahehindamine

  • Uuringu lõpparuanne asub SIIN.
  • Täpsem ülevaade programmist "Õppenõustamisteenuste arendamine" asub lk 46–78 ja programmist "Karjääriteenuste süsteemi arendamine" lk 79–101.

Vahehindamise eesmärk on anda sõltumatu eksperthinnang, kas vaadeldavate meetmete raames elluviidavad ja -viidud tegevused aitavad parimal viisil saavutada Inimressursi arendamise rakenduskavas, nimetatud programmides ja avatud taotlusvoorudes seatud eesmärke. Lisaks asjakohasuse ja kooskõla hindamisele käsitleti hindamisel ka tõhususe, tulemuslikkuse ning jätkusuutlikkuse küsimusi. Hindamise käigus tehti dokumendianalüüs, intervjueeriti valdkonna eksperte, siht- ja sidusrühmade esindajaid ja meetmetest kasusaanud organisatsioonide esindajaid; lisaks korraldati hindamisega seotud spetsiifilistel teemadel kolm töötuba.

Hindamine viidi läbi järgmistes etappides:

  • meetmete asjakohasuse hindamine, sh sekkumise loogika ja kooskõla hindamine (antud vahearuande fookus);
  • meetmete elluviimise hindamine, sh tõhususe, tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse hindamine;
  • soovituste ja ettepanekute väljatöötamine.

Vaatamata hinnatud programmide ja avatud taotlusvoorudele mitmekesisusele, ilmnesid mõned läbivad küsimused.

  • Kuigi enamasti hinnatavate meetmete asjakohasuse ja kooskõla osas suuri puudujääke ei tuvastatud, siis edaspidi vajaks meetmete sekkumise loogika analüüs ja dokumenteerimine suuremat tähelepanu ja süsteemsemat lähenemist. Analüüs tõi eelkõige esile, et kohati jäi ebaselgeks, milliste probleemide lahendamisele on tegevused suunatud (ja millistele mitte). Probleemkirjelduse hägusus aga raskendab omakorda teostatavate tegevuste asjakohasuse hindamist (miks sekkumistegevusi tehakse?). Seega tuleks edaspidi asjakohastes dokumentides fikseerida probleemid, mille lahendamisele on meetmed suunatud (probleemipuu koostamine) ning vastavalt seada eesmärgid-alaeesmärgid ja kavandada tegevused probleemide lahendamiseks. Eelkõige vajaks tugevdamist probleemianalüüs, tuginedes vastavatele tõendusmaterjalidele, ning selle seostamine kavandatud tegevustega. Probleemianalüüs võiks selguse huvides olla dokumenteeritud meetmeid reguleerivates dokumentides, kuid võib olla vastava viite esitamise korral välja toodud ka mujal.
  • Teiseks tõstatus hindamises läbivalt indikaatorite teema. Varasemalt „Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite vahehindamises" tuvastatud indikaatorite probleemid (indikaatorite formuleerimise ebatäpsus, hägune seos tulemuslikkusega, väljunditele keskendumine) olid omased ka siin hinnatud (ala)meetmetele. Seega vajaks edaspidi meetmete seireks kasutatavate indikaatorite küsimus suuremat läbimõtlemist, et indikaatorite kaudu selgemalt ja mitmekülgsemalt meetmete rakendamise edukust ning eesmärkide saavutamise suunas liikumist jälgida.
  • Mitmel juhul osutas hindamine sellele, et (ala)meetmete jätkusuutlikkus ei ole tegevuste lõppedes tagatud. Kuigi mitmete hinnatud (ala)meetmete puhul on nende iseloomust tulenevalt suhteliselt suur tõenäosus, et teatud laadi toetust jätkatakse uuel struktuurifondide rahastamisperioodil, ei saa tähelepanuta jätta, et mitmel juhul ei olnud jätkusuutlikkuse küsimus piisavalt läbi mõeldud. Mitmel programmi puhul oli suhteliselt suur tegevuste maht suunatud teenuste osutamisele, mille katkemine alternatiivsete rahastusallikate mitteleidmise tõttu ohustaks valdkonna poliitikaeesmärkide saavutamist. Seega tuleks uute meetmete kavandamisel veelgi enam jätkusuutlikkuse küsimusi analüüsida ja kaaluda.