Avaleht / Kutseharidus / Kutseharidus.ee

kutseharidus_ee-v2ike.png.jpg

Kutseharidus.ee veebileht on uuendamisel!


  • Kutseharidus.ee uudisvoog on jälgitav Facebooki fännilehel.
  • Kutseõppevõimalusi (erialad, õppekavad jmt) ja õppetööd puudutav info on seniks leitav koolide kodulehekülgedelt (v.t koolide nimistut all). 
  • Teatmik Abiks otsustajale annab ülevaate Eesti kutseõppeasutustes pakutavast, ära on toodud põhjalikud tabelid koolide ja erialade kaupa. Teatmikus tutvustatakse erinevate inimeste elukutsevalikuid, jagatakse praktilisi näpunäiteid oma elutee ja karjääri planeerimiseks. Tutvu 2016./17. õppeaasta teatmikuga (EST/RUS). Lisainfot ja eelmiste aastate teatmikud leiad SIIT.
  • Erinevaid erialasid koondav üleriigiline kutsemeistrivõistlus NOOR MEISTER toimub
    4.-5. mail 2017
     Eesti Näituste Messikeskuses (Pirita tee 28, Tallinn). Uudised peatselt! 

Lisainfo ja päringud:

Maarja Vaikmaa
Kommunikatsioonispetsialist
tel: +372 735 0762
e-post: maarja.vaikmaa@innove.ee


Kutsehariduse liigid ja õppekavad

2013. aastal võttis Riigikogu vastu uue kutseõppeasutuse seaduse, mis muutis oluliselt senist kutseharidussüsteemi korraldust ja õppekavade süsteemi. Seaduses kehtestatud uuenduste kiireks rakendamiseks käivitati 2013. aastal kutsehariduse korralduse ja õppekavade reform, mille käigus töötavad koolid välja hulgaliselt uusi õppekavu ning uuendavad ja viivad muutunud seadusandlusega kooskõlla olemasolevaid õppekavu.

Üleminek uutele õppekavadele kestab kuni 1. septembrini 2017. Alates sellest tähtajast võetakse õpilasi vastu ainult uue kutseõppeasutuse seadusega kooskõlla viidud õppekavadele.

Alates 1. septembrist 2013. a kehtivad kutseõppe liigid:

  • teise taseme kutseõpe;
  • kolmanda taseme kutseõpe;
  • neljanda taseme kutseõpe;
  • viienda taseme kutseõpe.

Kutsekeskharidusõpe ehk kutsekeskharidus on neljanda taseme kutseõpe, mille käigus õpilane omandab koos kutse- ja erialase pädevusega ka keskhariduse.

Viienda taseme kutseõppe ehk kutseeriharidusõppe võimalus loodi Eestis alates 2013/14. õppeaastast, enne seda viiendal kvalifikatsioonitasemel õpet Eestis ei pakutud.

Kutseõppe õppekava paigutumise kvalifikatsioonitasemele määrab õppekava aluseks oleva kutsestandardi paiknemine Eesti kvalifikatsiooniraamistikus.

Kutseõppe kõi kutsekeskhariduse aluseks olevad kutsestandardid paiknevad teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel ning sellest tulenevalt eristatakse teise, kolmanda, neljanda ja viienda taseme kutseõpet. Kui õppekava koostamisel lähtutakse teise taseme kutsestandardist, on tegemist teise taseme kutseõppe õppekavaga. Juhul kui aluseks on võetud kolmanda, neljanda või viienda taseme kutsestandard, siis on ka vastav õppekava kolmandal, neljandal või viiendal kutseõppe tasemel.

Iga kutseõppe liigi õpiväljundid ehk õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud on kirjeldatud kutseharidusstandardis.

Kokkuvõtlik tabel kutseõppe 2.-5. taseme õppekavade kohta: haridusnõue õpingute alustamiseks, õppe maht, praktilise töö ja praktika osakaal, õpingute jätkamise võimalused ja väljund tööturul.

Töökohapõhine õpe on kutseõppe vorm, mis toimub kooli, õpilase ja ettevõtte koostöös, ning kus õpilane läbib 1/3 õppest koolis ja 2/3 õppest ettevõttes. Loe lisaks SIIT.


Kutseõppeasutused

Kutseharidust on võimalik omandada nii kutseõppeasutustes kui ka rakenduskõrgkoolides. 2016/2017. õppeaastal pakuvad kutseõpet 33 kutseõppeasutust ja 5 rakenduskõrgkooli. Lähtuvalt kooli omandivormist jagunevad kutseõppeasutused riigi-, munitsipaal- ja erakutseõppeasutusteks.