Avaleht / Kutseharidus / Kutseharidus Eestis

Kutseharidus Eestis

Kutseõppe eesmärk on omandada teadmised, oskused ja hoiakud, vilumused ning sotsiaalne valmidus töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks.

Kutseharidust on võimalik omandada nii kutseõppeasutustes kui ka rakenduskõrgkoolides. 2015/2016. õppeaastal pakuvad kutseõpet 37 kutseõppeasutust ja 5 rakenduskõrgkooli. Lähtuvalt kooli omandivormist jagunevad kutseõppeasutused riigi-, munitsipaal- ja erakutseõppeasutusteks. Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad kutseõppeasutused on riigikoolid. 2015/2016. õppeaastal on neid kokku 29.

Kutseõppe liigid

Kutseõpet on võimalik omandada esmaõppe ja jätkuõppe õppekavadel.

Esmaõppe õppekaval õppimine ei eelda sisseastujalt eelnevat erialast ettevalmistust.

Jätkuõppe õppekaval õppimise eelduseks on eelnevale või samale kvalifikatsioonitasemele vastava kutse või vastavate kompetentside ja haridustaseme olemasolu. Jätkuõpe toimub ainult neljanda ja viienda taseme kutseõppes.

Alates 2013. aastast on kutseõpe jagatud 4 liigiks:

  • 2. taseme kutseõpe - põhihariduse nõudeta kutseõpe
  • 3. taseme kutseõpe - kutseõpe põhihariduse baasil
  • 4. taseme kutseõpe - kutseõpe keskhraiduse baasil ning kutsekeskhariduse õpe (neljanda taseme kutseõpe koos keskhariduse omandamisega)
  • 5. taseme kutseõpe - kutseeriharidusõpe

Kõik kutseõppe liigid põhinevad vastava taseme kutsestandarditel ning alates 1. septembrist 2016 tuleb kutseõppe lõpetamiseks sooritada kutseeksam kõigil erialadel, kus eksami sooritamine on võimalik. Kui kutse- või erialal kutseeksameid läbi ei viida, lõpetatakse õpingud kooli lõpueksamiga.

Õppekavad

Õppekava peab olema koostatud iga kutse- või eriala kohta, mida koolis on võimalik omandada. Seejuures saab eristada riiklike ja kooli õppekavasid.

Riiklik õppekava on kutsekeskharidusõppe õppekava koostamise alusdokument. See koostatakse koostöös sotsiaalpartneritega võttes aluseks asjaomased kutsestandardid, kutseharidusstandardi ja gümnaasiumi riikliku õppekava. Kutseõppe riiklikud õppekavad kinnitatakse haridus- ja teadusministri määrusega.

Riiklike õppekavade koostamist koordineerib SA Innove hariduse agentuur ning uute kutseõppe õppekavadega saab tutvuda riiklike õppekavade rubriigis.

Kooli õppekavad koostatakse iga kutse- või eriala kohta, mida on võimalik koolis omandada. Kooli tasemeõppe õppekavad v.a kutsekeskhariduse õppekavad koostatakse kutseharidusstandardi ja asjaomase kutsestandardi alusel. Kui kutsestandard puudub, peab kool taotlema õppekavale heakskiidu sotsiaalpartneritelt. Kutsekeskhariduse õppekava koostamisel võetakse aluseks riiklik õppekava.

Juhendmaterjalid kooli õppekava koostamiseks on leitavad õppekavade rubriigist.

Õppekavade reformist

Täna kehtiv kutseõppe süsteem loodi 1. septembril 2013. a jõustunud kutseõppeasutuse seaduse põhjal. Seaduses sätestatud uuenduste kiireks rakendamiseks viidi aastatel 2013-2014 ellu kutsehariduse korralduse ja õppekavade reform. Reform käivitati haridus- ja teadusministri käskkirjaga ning nende tegevuste vedajaks oli SA Innove. Uuenduste elluviimisel mängis suurt rolli ka ESF programm "Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013". Selle programmi tegevustest saab täpsemalt lugeda alajaotusest ESF programmid ja projektid.

Reformi käigus tehtud muudatustest õppekavade uuendamisel saab ülevaate õppekavade reformi rubriigist.

Kutseharidust puudva seadusandluse leiab Haridus- ja teadusministeeriumi kodulehelt.