Avaleht / Kutseharidus / ESF programmid ja projektid / Kutsehariduse info 2007-2014 / Kutsehariduse sündmused / Konverents "Praktiliselt praktikast"

Konverents "Praktiliselt praktikast"

Praktikakonverentsil pidasid koolid, tööandjad ja õpilased mõttetalguid

__thumb_-2-10245301_735751296481086_7239445252117603089_n.jpg29. aprillil 2014. aastal korraldas SA Innove hariduskonverentsi „Praktiliselt praktikast”, kus koolid, tööandjad ja õpilased püstitasid kutsehariduse praktikakorralduse arengusuundadeks koostöö, sisulise dialoogi ja üksteise kuulamise.

Tartu Kunstikooli direktor Kadi Kreis peab praktikakorralduse temaatika tõstatamist väga oluliseks, sest praktiline õpe on kogu ametiõppe olemus. „Kutseõppes on praktikamaht viimaste aastate jooksul kasvanud, aga kas ühiskond ja tööandjad on selleks valmis ning tajuvad seda vastutust,” tõdes probleemina Kreis. Ta loodab, et ettevõtted tajuvad koolide valmisolekut koostööks.

Tallinna Teeninduskooli toiduainetetöötluse ja -tootmise juhtivõpetaja Eha Martma sõnul oli praktikakonverents sammuks, mis tõi tööandja ja kooli läbi praktikandi teineteisele lähemale. Martma märkis, et kõigi osapoolte peamine eesmärk peaks olema ühendada jõud parima töötaja koolitamiseks, sest kvalifitseeritud töötaja kujundamine ei ole ainult kooli ülesanne.

Konverentsi parimad palad

„Mulle meeldis šveitslase Roger Nicholas Balsigeri emotsionaalne ja oma perekonna looga illustreeritud ettekanne õpipoisiõppest,” ütles Kreis. Tartu Kunstikool on jõuliselt käima lükkamas teistmoodi ettevõtlusõpet ning Kreisi sõnul innustas ja kinnitas šveitslase ettekanne, et kool on õigel teel. Ta lisas, et šveitslaste süsteemne ajalooline pilk oma kutsehariduse arengule oli väga sümpaatne ning võiks olla Eestile eeskujuks.  

Nii Kreis kui Martma peavad väga oluliseks ning eriti õnnestunuks õpilaste ehk praktikantide kaasamist konverentsile, kes jagasid oma kogemust erinevatest praktikatest nii Eestis kui ka välismaal. „Me peame rohkem õpilasi kuulama, mitte piirduma kirjaliku tagasiside küsimisega,” tõdes Kreis. Martma lisas, et väga hea ettekanne oli Inga Vaul, kes värvikalt kirjeldas praktikat tsükliõppes ja tõi välja õpilaste peamised probleemid.

„Erinevates töötubades osalemine andis koolidele võimaluse kaasa rääkida ja saada ka kogemusi, kuidas koole, ettevõtteid ja praktikante üksteisele lähendada ning kuidas tagada praktilise väljaõppe kvaliteeti,” märkis Martma.

Mõtteid praktikakorraldusest

„Kust saab ettevõtja teada kutsehariduspoliitikas toimuvatest muudatustest,” tõstatas küsimuse Kreis. Tema sõnul peaks tugevdama riigipoolset ettevõtjate kaasamist praktikakorraldusse, hetkel on see jäetud koolide kanda. „Kuid selleks, et praktikalaev poleks kreenis, peavad kõik osapooled panustama võrdselt,” ütles Kreis.

„Me räägime konverentsidel ebaproportsionaalselt palju suurtest valdkondadest ja ettevõtetest, kuigi suur osa Eesti tööhõivest ja majandusest tugineb väikeettevõtetel,” märkis Kreis. Ta lisas, et suurettevõttel on võimalik leida inimesi ja aega, kes tegeleksid süsteemselt järelkasvu koolitamisega. „Väikeettevõtja võib isegi tahta ja panustada, kuid konverentsil osalemine on tema jaoks terve tööpäev,” ütles Kreis.

Kreisi sõnul vajavad kõik olulised hariduse teemad ja valdkonnad aeg-ajalt tõstatamist ja konverentsiformaadis avalikku arutelu, kuid kindlasti tuleks panustada ka aktiivsetesse meetoditesse. „Ettevõtjale tuleks luua võimalus tajuda, et tema panus toob ka tulemuse,” lisas Kreis.

“Me kuuleme pidevalt, mida ootab tööandja kutseõppelt,” nentis Martma. Tema sõnul oleks juba aeg hakata tööandjatel kuulama, mida oodatakse neilt kui praktikapartneritelt.

KOMMENTAARID:

Eesti Energia järelkasvu projektijuht Mirjam Lindpere peab arutelusid praktika sisulise arendamise teemal väga vajalikuks. „Kõlama jäi edasise tihedama koostöö ja sisulise dialoogi vajadus tööandjate ja koolide vahel,” märkis Lindpere. „Oleme veendunud, et järelkasvu kasvatamisel on praktikal ülioluline roll. Meie ettevõttel on arvukalt näiteid, kus innukast praktikandist on õpingute lõpetamise järel saanud ettevõttele hinnatud töötaja,“ selgitas Lindpere. Ta lisas, et praktika on hea võimalus meile ettevõttena võimalike tulevikutöötajatega lähemalt tutvust teha, olla kursis nende teadmiste ja võimetega.

„Taolisi hästikorraldatud konverentse on vaja ühise maailmapildi kujundamiseks, mida loovad teiste riikide head praktikad, meie endi erinevate osapoolte kogemused ja ühised arutelud,” ütles Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Tiia Randma. Tema sõnul jäi põhisõnumina kõlama vajadus teha koostööd ja üksteist kuulata. Randma lisas, et see lihtne tõdemus on ju kõikidele osapooltele selge, kuid ometi on igal huvirühmal enda asjadega tuli takus ja koostöö algatamine võib jääda tahaplaanile.

Konverentsi korraldas SA Innove kutsehariduse agentuur ja konverentsi rahastas Euroopa Sotsiaalfond. Konverentsil astusid üles Eesti ja välismaa praktikakogemust omavad noored, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning kutseõppeasutuste esindajad ja Tööandjate Keskliit. Lisaks jagasid oma kogemust Šveitsi ja Soome haridusspetsialistid.

kh-logod.jpg

Konverentsi ajakava on leitav SIIT.