Avaleht / Uudised

Algab riigieksamite periood eesti keele ja eesti keele teise keelena eksamitega

27.04.2015

Täna, 27. aprillil algab riigieksamite periood eesti keele ja eesti keele teise keelena riigieksamitega. Eesti keele eksamile on registreerunud 7222 ja eesti keele teise keelena eksamile on registreerunud 2497 gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse eksaminandi. Eksamiperiood lõppeb 21. mail matemaatika riigieksamiga.

Eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse funktsionaalset lugemis- ja kirjutamisoskust. Lugemisosas valib õpilane ühe alustekstide komplekti ja lahendab selle põhjal 2–4 analüüsi- ja arutlemisoskust nõudvat ülesannet. Eksamiülesannete alustekstid esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteadust. Kirjandi osas tuleb õpilasel kirjutada umbes 400-sõnaline arutlev tekst ning see

Eesti keele teise keelena eksam toimub 27.–29. aprillini. Eksam koosneb kahest - kirjalikust ja suulisest osast. Eksami kirjalik osa toimub esimesel ja suuline osa kõigil kolmel eksamipäeval. Eksamil mõõdetakse õpilase keeleoskustaset ja selle edukal sooritamisel (vähemalt 60 protsenti maksimaalsest tulemusest) väljastatakse eksaminandile eesti keele B2-taseme tunnistus.

Gümnaasiumi lõpetamiseks peab õpilane sooritama järgmised riigieksamid:

•             eesti keel (27. aprill) või eesti keel teise keelena (27.–29. aprill);
•             võõrkeel (inglise keel) (4. mai);
•             matemaatika (21. mai).

Võõrkeele riigieksameid asendavad prantsuse, saksa ja vene keele rahvusvahelised eksamid toimuvad aprillis ja mais.

Eksamiperioodi alguse puhul tervitab eksaminande haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi. Ministri pöördumist saab kuulata 27. aprillil kell 10.00 Vikerraadio ja Raadio 4 vahendusel.

Sihtasutus Innove läbiviidavatele riigieksamitele registreerus tänavu 10 471 eksaminandi. Riigieksamite esmased tulemused avalikustatakse 19. juunil. Lisainfo 2015. a riigieksamite kohta Innove kodulehelt: http://www.innove.ee/et/riigieksamid

Riigieksamite eesmärk on anda kooli kogukonnale, omavalitsusele ja ka riigile võrreldavat ning objektiivset infot õpitulemuste kohta gümnaasiumiastmes, et mõista iga kooli tugevusi ja arengukohti. Koolide omavahelisel võrdlemisel tuleb arvestada, et iga kool tegutseb alati eripärases olukorras ja kontekstis.

 

 

 



Anneli Aab