Avaleht / Uudised

Pingeridade koostamisest keeleeksamitel

22.09.2015

Eesti riik on võõrkeelte õppimise, õpetamise ja hindamise ajakohastamisel võtnud aluseks Euroopa keeleõppe raamdokumendi ja selle keeleoskuse tasemed. Õppekava keeleoskustasemetel põhineb ka keeleeksamite süsteem: alates 2014. aastast ei anta võõrkeeleeksamite tulemusi enam välja punktides, vaid keeleoskustasemena (vt lisainfot).

Ehkki koolide pingeridade koostajad ei pretendeeri endi sõnul „absoluutsele tõele“, on taolistel tabelitel, kus ei ole arvestatud taustaandmeid (vastavad memod, kommentaarid tabelite juures, riiklik õppekava jne), eksitav ja negatiivne mõju.

Näiteks on edetabelite aluseks võetud ainult inglise keele eksamite tulemused, jättes tähelepanuta keelevalikus olevad (võimalik, et kooli esimese võõrkeelena) prantsuse, saksa ja vene keele eksamite tulemused. Samal ajal on jõutud mõnes nn inglise keele koolis arvestatavatele tulemustele ka teistes võõrkeeltes, kuid need tulemused on jäetud kajastamata. Inglise keele riigieksam mõõtis õpilaste keeleoskust tasemetel B1 ja B2, C-tasemeid saavutanud eksaminandid on esitanud tunnistuse edukalt sooritatud rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele eksamilt.

SA Innove prantsuse, saksa ja vene keele tasemete kaupa esitatud tabelis on eraldi veerg taseme mitte-saavutanute kohta, kelle nimetamine edetabelites „läbikukkujateks“ on vale, sest tegemist on eksaminandidega, kes ei saavutanud oma valitud eksamil (olenevalt keelest B1, B2, ka B2/C1) keeleoskustaset.

Tänu keeleoskustasemetele on tänastel gümnaasiumilõpetajatel võimalik oma keeleoskust paindlikult tõendada: valikuvõimalustes on neli võõrkeelt, neli keeleoskuse taset (õppekavas nõutud B1, B2, õppekava nõudmistest kõrgemad C1, C2-tasemed), 26 erinevat eksamit (riigieksam, omal käel sooritatud rahvusvahelistelt tunnustatud eksamid, Innove vahendatavad rahvusvahelised eksamid). Tausta, miks ei ole sellises eksamite paljususes võimalik leida üheseid asjakohaseid kriteeriume pingeridade koostamiseks, avab aastatagune Tõnu Tenderi artikkel.

Ülal nimetatud põhjustel võivad taolised pingeread (punkte ja/või keeleoskustasemeid reastades) viia meid üha kaugemale eesmärgist hoolitseda muuhulgas selle eest, et „gümnaasiumilõpetaja omandaks lisaks emakeeleoskusele iseseisva keelekasutaja taseme vähemalt kahes võõrkeeles“ , kuna avalikult väärtustatakse ainult inglise keele oskust. Meie kõigi ühine eesmärk on väärtustada seda, et Eesti koolide õpilastel on võimalus arendada oma oskusi mitmes erinevas keeles.

Käesoleval aastal oli taas terve rida koole, mille õpilased sooritasid eksameid rohkem kui ühes võõrkeeles vt tabelit Võõrkeeleeksamid koolide ja tasemete kaupa.


Soovime, et edaspidi saaksid koolid olla erinevate keeleeksamite valikul julgemad ega peaks kartma võimalike väärtõlgenduste tagajärgi.