Avaleht / Uudised

Omavalitsused soovivad korrastada 34 põhikooli üle Eesti

01.07.2016

Põhikoolivõrgu korrastamiseks taotlevad 34 omavalitsust Innovest üle 85,5 miljoni euro. Haridus- ja Teadusministeerium eesmärk on toetada omavalitsusi põhikoolivõrgu korrastamisel, et viia koolimajad vastavusse õpilaste arvu langusega ning vähendada kulusid taristule. Kokku on selles voorus võimalik välja jagada 46 miljonit eurot Eesti riigi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusraha.

Eile sulgunud taotlusvooru said omavalitsused esitada ettepanekuid oma piirkonna põhikoolivõrgu korrastamiseks, et viia koolimajad vastavusse prognoositava õpilaste arvu langusega ning vähendada kulusid. Toetust sai taotleda õppehoone rekonstrueerimiseks, uue ehitamiseks ja sisustamiseks või lammutamiseks. Käesolevas voorus said taotlusi esitada omavalitsused, kes on otsustanud sulgeda gümnaasiumiastme või leppinud kokku riigigümnaasiumi asutamises.

Ettepanekuid laekus Innovesse 14 maakonna 34 omavalitsuselt üle Eesti, kõige rohkem Harjumaalt – viielt erinevalt vallavalitsuselt. Neli ettepanekut esitasid Ida-Virumaa ja Tartumaa vallad, mujalt oli ettepanekuid vähem. Soovitud toetussummad projekti kohta jäid 201 tuhande ja 5 miljoni vahele.

Ettepanekute esitamisele järgneb Innoves esitaja ja ettepaneku nõuetele vastavuse kontroll ning hindamine valikukomisjonis, mis kestab oktoobrini. Peale seda moodustatakse hindamistulemuste alusel pingerida ning esitatakse vooru eelarve piiresse jäänud ettepanekute ulatuses investeeringute kava eelnõu valitsusele kinnitamiseks. Eeldatavalt kinnitatakse investeeringute kava novembris.

Lisainfo

Taotlusvoorudest

  • 2017. aasta alguses avaneb teine põhikoolivõrgu korrastamise taotlusvoor, kuhu oodatakse taotlusi omavalitsustelt, mis kas liidavad põhikoole, sulgevad mõne põhikooli või põhikooliastme.
  • Aastal 2017 saavad omavalitsused taotleda toetust ka kaasavat haridust edendava taristu kohandamiseks tavakoolides.
  • Põhikoolivõrgu korrastamise meetme maht koos omafinantseeringuga on kokku enam kui 100 miljonit eurot. Kõikide taotlusvoorude raames on investeeringute maht koos omaosalusega ca 106 miljonit eurot, millest 92 miljonit tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Koolivõrgu korrastamine

  • Õpilaste arv on langenud üheksakümnendate aastate lõpust pea 40%. Eesti koolimajad on valdavalt ehitatud ajal, mil aastas sündis u 21 000 last. Prognoosi järgi väheneb sündivus aastaks 2040 umbes 10 000 sünnile aastas.
  • Munitsipaal- ja riigikoolide võrgu korrastamise eesmärk on vähendada omavalitsuste ja riigi kulusid koolide haldamisele. Selle arvelt on võimalik rohkem panustada õpetajate, koolijuhtide, tugispetsialistide palkadesse, õpikeskkonda ning hariduse kvaliteeti.
  • Kokku on haridusvaldkonnas kasutada praegu ligi 3,5 miljonit ruutmeetrit pinda. Aastaks 2020 on plaanis vähendada seda 3 miljoni ruutmeetrini. Rohkem kui pool haridustaristust on üldhariduskoolid. 

Investeeringuteprogramm Eesti koolivõrku

  • 2015. aasta kevadel kinnitas valitsus üldhariduskoolide võrku investeerimise põhimõtted, mis on 241 miljoni euro suuruse koolivõrguinvesteeringute kava käivitamise eelduseks.
  • Investeeringutest toetatakse gümnaasiumide ja põhikoolide taristu nüüdisajastamist ja pinnakasutuse optimeerimist.
  • Koolivõrguinvesteeringute programmi raames korrastatakse ka hariduslike erivajadustega lastele mõeldud koolide võrku ning kohalikud omavalitsused saavad toetust kaasavat haridust edendava taristu loomiseks või kohandamiseks.
  • Samuti jätkub maakondades tugevate gümnaasiumite rajamine, et vastavalt seadusele toimiks aastaks 2020 riigigümnaasium kõikides maakonnakeskustes.

Täiendav info taotlusvooru kohta