Avaleht / Uudised

Täna toimub üle-maailmselt PISA 2015 õpilaste rahulolu puudutava osa tutvustus

19.04.2017

Täna avalikustati ülemaailmselt PISA 2015 uuringu õpilaste rahulolu osa (Students' Well-Being), mis käsitleb muuhulgas küsimusi, kui rahul on õpilased oma eluga, kuidas suhtutakse eksamitesse ja hindamisse, milline on noorte motivatsioon ja kui tihti puututakse kokku koolikiusamisega.

Eesti tulemuste kohta on valminud ka raport "Õpilaste eluga rahulolu ning sellega seotud tegurid PISA 2015 uuringu näitel", mille autoriks on Karin Täht, PhD, Tartu Ülikoolist, psühholoogia instituudist.

Raportiga saab tutvuda siin. 


Mõned kokkuvõtvad mõtted Eesti tulemustest:

• Eesti oli nende väheste riikide hulgas, kus PISA testi tulemused on maailma parimate hulgas ning rahulolu eluga üle keskmise.

- Õpilaste eluga rahulolu ei sõltu kooli õppekeelest, asukohast ega ka õpilaste õpitulemusest.

- Õpilaste rahulolu sõltub soost – poisid on rahulolevamad kui tüdrukud.

- Õpilase rahulolu sõltub mitmetest koolivälistest teguritest –sotsiaalmajanduslikust taustast, sh pere jõukusest, söömisharjumustest (võimalustest), füüsilisest aktiivsusest ja arvuti kasutusest.

• Eesti on kuue riigi hulgas, kus õpilaste ärevus, hirm kontrolltööde, testide ja halbade hinnete ees on üks väiksemaid.

• Eesti põhikooli õpilaste saavutusmotivatsioon ehk kui palju õpilane tahab saavutada on üsna sarnane OECD riikide keskmisega, tüdrukutel natukene üle keskmise, poistel pisut alla keskmise.

• Eesti põhikooli õpilastest 42,8% soovivad omandada akadeemilist kõrgharidust nagu ka enamik OECD riikide noori (OECD keskmine 44%).

• Kuuluvustundeindeksis ehk kui seotuna õpilased ennast kooliga tunnevad, on Eesti riikide pingereas OECD keskmisest madalam, 38 positsioon riikide järjestuses.

• Kiusamiseindeksi järgi positsioneerub Eesti 54 osalenud riigi hulgas 12.–13. kohale koos Šveitsiga (indeksi väärtus 0,24) ja Soome on 14. kohal (0,23) ehk kiusamine on probleem ning enim on see seotud nn emotsionaalse kiusamisega.

- Koolikiusamine ei sõltu õpilase sotsiaalmajanduslikust taustast ega kooli asupaigast.

- Valdavaim koolikiusamise liik on suuline kiusamine.

• Vanemate osakaal, kes toetavad oma last emotsionaalselt, on Eestis madalam kui OECD riikides keskmiselt ja madalam ka võrreldes Soomega

• Eesti õpilaste osakaal, kes tegelesid spordiga enne ja pärast kooli, on pisut kõrgem kui OECD riikides keskmiselt.

Iga kolme aasta tagant OECD poolt läbi viidavas PISA uuringus hinnatakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi funktsionaalses lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes. Uuringu fookuses on 15-aastased noored, sest just selles vanuses ollakse enamikes OECD riikides lõpetamas kohustuslikku kooliteed ning tegemas valikuid edasiste õppimisvõimaluste vahel. PISA uuring vaatleb, kuidas on noored võimelised õpitud oskusi ja teadmisi igapäevaelus rakendama, samuti õpitut üldistama ja seostama. Uuring annab ülevaate, kui hästi on eri riikide noored valmis neid tulevikus ees ootavate väljakutsetega silmitsi seisma. Samuti, kas noored suudavad analüüsida, leida põhjuseid ning esitada oma ideid. Kõik õpilased ja koolijuhid täitsid ka taustaküsimustiku, millega uuriti õpilaste sotsiaalmajanduslikku tausta, rahulolu kooliga, juhtimist, hindamist jms.

PISA 2015 uuringus osales üle poole miljoni noore 72 riigist, sealhulgas kõik arenenud tööstusriigid. Seekord oli keskseks hindamisvaldkonnaks loodusteadused, millele lisaks testiti ka õpilaste matemaatilist kirjaoskust ja funktsionaalset lugemisoskust.

Detsembris 2016 avalikustas OECD PISA põhitesti tulemused. Täna tehakse avalikuks PISA 2015 põhjal tehtud analüüs õpilaste heaolu kohta. Järgmise aasta sügisel avaldatakse PISA-uuringu uue ja innovaatilise valdkonna – meeskondliku probleemilahenduseoskused – tulemused.

PISA uuringu läbiviimist Eestis korraldab SA Innove ning rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Vaata lisainfot