Avaleht / Üldharidus / Programmid ja projektid / Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine / Uudiskiri / Uudiskiri 13 / Muinasjutt lapse arendajana

Muinasjutt lapse arendajana

Külli Arand, EKÕL-i maakondade esinduskogu Tallinna esindaja

13. augusti päikesepaistelisel hommikul kogunesid klassiõpetajad Lepaninale, et osaleda EKÕL-i suveseminaril „Muinasjutt lapse arendajana". Saabumisel imetleti kaunist mereäärset loodust  ja vahetati kiirelt muljeid vihmasest suvepuhkusest.

Miks vajame lugusid?

Suveseminari avas tervitussõnadega EKÕL-i juhatuse esimees Küllike Kütimets. EKÕL-i seminari peaesinejaks oli kutsutud Eesti muinasjutukooli eestvedaja ning suurepärane jutuvestja Piret Päär. Jutuhommiku alguses vaipa enese ette laotades ning küünalt süüdates tõdes Piret, et eriti sageli ta lastele lugusid ei räägi. Pigem on tema kuulajateks hoopis täiskasvanud, kellele tuleb aga lugusid vesta selleks, et lastel oleks keegi, kes neile lugusid jutustab.

Miks on meile lugusid ja nende rääkijaid vaja? Eks ikka selleks, et ennast ja ümbritsevat paremini mõista, elu avaramalt näha või kasutades Pireti enda sõnu: «Aidata end üle mõnest suurest mäest või sügavast orust». Piret Päär pani klassiõpetajate südamele: "Võtke aega, et rääkida omavahel lugusid! Ja rääkige lastele, eriti pärimuslugusid." Sageli tõi ta näiteks oma ema, kuidas ema lugude jutustamine muutis neid väga lähedaseks. Õpetajad said kaasa mitu toredat lugu. Päeva lõpuks oli õpetajatel võimalik paarilisega muinasjutu jutustamist katsetada. Koduseks ülesandeks jäi aga luuletuse kirjutamine.

__thumb_-2-lepanina.JPG

Muinasjutt õppetöös

Teisel päeval jätkus koolitus parima praktika jagamisega, kus esinesid tegevõpetajad. Seminaril osalejad jagati kahte töötuppa.

Ühe töötoa juhendajad - Kersti Tarkmees Kadrina keskkoolist ja Eha Kaukvere Jäneda koolist - tutvustasid muinasjuttude ja folkloori temaatika käsitlemise võimalustest õppetöös. Eha Kaukvere tutvustas oma raamatut „Rahvaluule: töölehed I ja II kooliastme emakeeletundi". See õppematerjal aitab eesti rahvaloomingut lastele lähemale tuua;  sõnavara, loovust ja fantaasiat arendada ning funktsionaalse lugemise oskust parandada. Töölehtede temaatika on seotud eesti rahvaloominguga: muinasjutud, muistendid, kõnekäänud, naljandid, mõistatused, vanasõnad, rahvalaulud, vanarahva tarkused.

Kersti Tarkmees tutvustas erinevaid võtteid nukkude tegemiseks, mille abil saab tundides läbi viia dramatiseeringuid. Nukkude ja muude tegelaste meisterdamiseks innustas juhendaja järgima rohelist mõttelaadi ja kasutada jääkmaterjale. Kõik õpetajad valmistasid oma nuku.

Teine töötuba oli teemal „Animeeritud muinasjutt". Tiiu Leibur Pärnu Koidula gümnaasiumist ja Ene Moppel Võru Kreutzwaldi gümnaasiumist tutvustasid uue õppekava rakendamist ja õppeainete integratsiooni võimalusi ainetundides. Juhendajad õhutasid õpetajaid ainetunnis IKT- vahendeid rakendama. Praktiliste oskuste arendamiseks soovitasid esinejad osaleda Koolielu portaalis toimuvatel teematilistel õppimisüritustel ja e-kursustel.

Suveseminari viimane esineja oli Kaie Lõhmus Viljandi Jakobsoni koolist. Ettekanne "Loovkirjutamine" andis hulganisti praktilisi nõuandeid eesti keele ja kirjanduse tundidesse. Ta julgustas õpetajaid kasutama loovkirjutamise võtteid, näiteks peidetud jutuosaga kirjutamine, näpunukkude dramatiseeringu põhjal loovjutu kirjutamine jm.

Suveseminari toimumist toetas ESFi programm "Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014".