Avaleht / Üldharidus / Programmid ja projektid / Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine / Uudiskiri / Uudiskiri 13 / Noorte loominguline tähetund – esimene rahvusvaheline muusikaolümpiaad

Noorte loominguline tähetund – esimene rahvusvaheline muusikaolümpiaad

Ene Kangron, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dotsent, Euroopa Koolimuusika Assotsiatsiooni juhatuse liige,  rahvusvahelise muusikaolümpiaadi korraldustoimkonna juht

Kuidas jagada teiega, head lugejad, rõõmu kuue riigi särasilmsete noorte loomingulisest energiast äsjalõppenud muusikaolümpiaadil,  kuidas kirjeldada Eesti muusikaõpetuse väärikat positsiooni Euroopas, mille tunnistajaiks olime? Kuidas seletada pilte  esimesest rahvusvahelisest muusikaolümpiaadist...ei, mitte "surnud jänesele", vaid aktiivselt tegutsevaile  ametnikele  muusika süvaõppe sulgemise kontekstis? "Pildiseletus" on vajalik mõistmaks, et esimene rahvusvaheline muusikaolümpiaad polnud lihtsalt üks paljudest projektipõhistest üritustest, et selle tähendus ja seosed meie rahvusliku identiteediga on suuremad kui arvata oskame.

Muusika süvaõppe positiivsed mõjud

Muusika õpetamine on järjepidevalt kuulunud meie õppekavasse – muutunud on ajuti küll selle maht, kuid muusika staatus kohustusliku ainena on säilinud.

1960ndatel alanud süvaõpe ja sellega seoses ka relatiivse meetodi areng on oluliselt mõjutanud Eesti koorilaulukultuuri – "Ellerheina" ja "Nooruse" eeskujul loodi 70-80ndatel hulgaliselt noorte kammerkoore, samuti laste- ja poistekoore, kelle muusikaline võimekus  lubas esitada uut ja keerukat repertuaari. Relatiivse meetodi rakendamine andis häid tulemusi koolikooride arengus ning mõjutas seega otseselt laulupidude muusikalist üldpilti.

Tänu Eesti muusikaõpetajate väga heale erialasele haridusele saavutati aastatega suurepäraseid tulemusi ka klassitöös ja nii küpseski 2002. aastal mõte korraldada muusikaolümpiaad üldhariduskooli õpilastele.

Tänaseks on Eestis toimunud juba kuus üleriigilist olümpiaadi (iga kahe aasta järel) ja kogu protsess on tõestanud, et eesti muusikaõpetus on heal tasemel (seda kinnitas ka 2007. aastal läbiviidud tasemetöö). Sellega on muusikaõpetus astunud võrdsena muude olümpiaadiainete kõrvale.

Meil on, mida Euroopale pakkuda

Kuid see oli alles esimene samm. Tutvustades muusikaolümpiaadide olemust ning tasemetöö  tulemusi ISME (International Society for Music Education) konverentsil Bolognas, äratas see suurt huvi ning oli selge, et meil on  Euroopale pakkuda midagi uut! Nii viisimegi esimese  rahvusvahelise muusikaolümpiaadi korraldamise idee Euroopa Koolimuusika Assotsiatsiooni juhatusse (EAS – European Association for Music in Schools). Läbirääkimiste tulemusena sündis rahvusvaheline ettevalmistav komisjon, mille esimene töökoosolek toimus 2011. aasta jaanuaris  Tallinnas. Sellele järgnesid sündmused, mis jäävad kindlasti mitme Euroopa riigi muusikaõpetuse ajalukku – Läti, Leedu, Poola ja Sloveenia korraldasid oma esimesed rahvuslikud olümpiaadid. Nimetatud olümpiaadide võitjad, lisaks neile ka veel Eesti ja Soome õpilased kohtusid siis 25.-29. aprillini 2012 Tallinnas toimunud esimesel rahvusvahelisel muusikaolümpiaadil.

Olime astunud teise, veelgi olulisema  sammu...

Esimene olümpiaad

Esimene rahvusvaheline muusikaolümpiaad oli muusikaline mitmevõistlus neljas osas: omalooming, laulu esitamine, noodistlaulmine ja kirjalikud ülesanded. Nii laulu esitamine kui omaloomingu voor olid publikule avatud esinemised ning  muusikateosed olid osalejatel kodus ette valmistatud. Prima vista noodistlaulmisele lisandus ka rütmiharjutuse esitamine. Kirjalikud küsimused olid seotud muusikateoste kuulamise/vaatamisega, ülesanded olid mõlemas vanuserühmas tõlgitud osalejatele nende emakeelde.

Võisteldi individuaalselt kahes vanuserühmas: I rühm 12-14-aastased (osalejaid 12) ning II rühm 15-18-aastased (osalejaid 9).

Olümpiaadi heliloojaks oli valitud Arvo Pärt, olümpiaadi patrooniks oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor professor Peep Lassmann. Noori muusikuid hindas žürii koosseisus: Olav Ehala /Eesti/ - žürii esimees; Janne Fridolin /Eesti/; Ruta Girdzijauskiene /Leedu/ (ainult noorema rühma žüriis); Kadi Härma /Eesti/; Kristi Kiilu /Eesti/; Gabriela Konkol /Poola/; Irena Nelsone /Läti/; Branka Rotar Pance /Sloveenia/; Satu Ristlakki /Soome/; Vilja Sliževski /Eesti/; žürii sekretär oli Katrin Puur.

Allpool saab lugeda žüriiliikmete muljeid.

Olav Ehala

Vilja Sliževski

Janne Fridolin 

Kadi Härma

Olümpiaadiprogrammi kuulusid ka  meeleolukad kontserdid. Avakontsredil kõlas Arvo Pärdi ja Veljo Tormise muusika Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia segakoori esituses, dirigent Veronika Portsmuth. Teisel kontserdil tutvustasime eesti koore ja noori pillimehi – esinesid Tallinna Inglise Kolledži segakoor, dirigent Margot Peterson;  Tallinna Poistekoor, dirigent Lydia Rahula; Tallinna Muusikakeskkooli noored interpreedid. Kolmandal kontserdil kuulsime  olümpiaadil osalejate poolt esitatud oma maa rahvamuusikat, kontsert lõppes ühiste vaimustavate vokaalimprovisatsioonidega (juhtisid Anne-Liis Poll, Kristel Marand, Jaan Krivel) ning ühislaulmisega (dirigent Veronika Portsmuth).

Neljas, olümpiaadi lõppkontsert, oli  võitjate päralt. 

Palju õnne kõigile osalejatele ja suur tänu muusikaõpetajatele!

Olümpiaadi tulemused leiab siit

Aitäh korraldajatele!

Esimese rahvusvahelise muusikaolümpiaadi korraldasid Eesti Muusikaõpetajate Liit ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös Euroopa Koolimuusika Assotsiatsiooni ning Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Meie kõigi südamlik tänu kuulub olümpiaadi toetajatele: Eesti Kultuurkapitalile, Rahvusvahelisele Arvo Pärdi Keskusele, Kultuurikatlale ja Swedbankile, samuti headele kolleegidele, kes panustasid aega ja energiat töögrupi ja /või žüriiliikmetena ning  ülesannete koostajatena: Janne Fridolin (Eesti), Ruta Girdzijauskiene (Leedu), Kadi Härma, Koidu Ilmjärv (Eesti), Ruta Kanteruka, Irena Nelsone (Läti), Jaanus Kann, Eve Karp, Kristi Kiilu, Kerri Kotta (Eesti), Gabriela Konkol (Poola), Branka Rotar Pance (Sloveenia), Katrin Raamat, Inge ja Indrek Raudsepp (Eesti), Satu Ristlakki (Soome), Aarne Saluveer, Anu Sepp, Karolina Sepp, Aive Skuin, Vilja Sliževski, Liivi Urbel ja  Marek Vilba (Eesti).

Teine rahvusvaheline muusikaolümpiaad toimub 2014. aastal Lätis.