Avaleht / Üldharidus / Programmid ja projektid / Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine / Uudiskiri / Uudiskiri 13 / Suvekooli rõhuasetus oli Eesti varasemal ajalool

Suvekooli rõhuasetus oli Eesti varasemal ajalool

Piret Tänav, EAÜS-i juhatuse liige

7. -10. augustini toimus Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi suvekool Narvas kolledžis. Suvekooli eesmärk oli tutvustada Narva ja Ida-Virumaa kultuuripärandit ja ajalugu ning samas pakkuda õpetajatele enesetäiendusvõimalust. Loengutest saadud teadmised  aitavad mitmekesistada õppetööd ja viia end kurssi teemadega, millega tegelevad teadlased Tartu ülikoolis.  Osalejaid oli ligi 90, nende hulgas ka külalised Soomest ja Lätist.

__thumb_-2-Kohtla_Jarve_Kaevanduspargis.jpg

Narva vanalinnas ja Kohtla-Järve kaevanduspargis

Suvekooli juhatas sisse seltsi koosolek, kus tehti plaane tulevikuks ja anti ka juba esmast tagasisidet ajaloo ja ühiskonnaõpetuse riigieksamite tulemuste kohta. Sellele järgnes bussiekskursioon Narvas, mis viis osalejad nii Narva vanalinna kui ka Kreenholmi linnaossa.

Pikem peatus tehti ka Kohtla-Järve kaevanduspargis, mille renoveerimistööd lõppesid sel suvel. Äsja taasavatud muuseumi giidideks olid endised kaevanduse töötajad. Nende mitmekümneaastane töökogemus andis võimaluse jagada värvikaid lugusid kaevurite elust ning tutvustada põhjalikult põlevkivi kaevandamise tehnoloogiat ja tehnikat. Demonstreeriti, kuidas masinad töötasid ja osalejatel õnnestus sõita ka töötajatele mõeldud rongiga. Peale 45 minutit maa-all viibimist pakuti kaevurieinet. Peale seda jätkus bussisõit Jõhvi, kus käidi vaatamas Jõhvi Mihkli kindluskirikut, mis on Eesti suurim ühelööviline kirik.

Rootsi kroonist ja Eesti ajakirjandusest

Suvekooli üheks intrigeerivamaks loenguks kujunes Viljar Veebeli esinemine, mille keskmeks oli arutelu eurotsooni oleviku, tuleviku ja Eesti võimaluste üle muutuvas maailmas. Lisaks peatuti pikemalt sellel, kuidas pangad tänapäeval omale raha juurde loovad ning miks ei olda huvitatud inimeste hoiustest. Samuti sai õhku visatud idee Eesti üleminekust Rootsi kroonile ning  tsitaat "Hästi elatud elu ei saa meilt keegi ära võtta", mis võtab paljuski kokku tänaseid hoiakuid.

Eesti meedia olukorrast rääkis Postimehe peatoimetaja Merit Kopli. Ta käsitles nii venekeelset kui ka eestikeelset ajakirjandust ja rääkis paberlehe hääbumisest ning võitlusest iga lugeja pärast. Olukorda raskendab asjaolu, et maakohtades ei jõua lehed tihtipeale hommikuks kohale ning vahel lähevad üldsegi kaduma. Ajalehtede peatoimetajate jaoks on aina keerukam leida toimetusesse häid ajakirjanikke, sest noored eelistavad ennast teostada pigem suhtekorralduses kui stressirohkes ajakirjaniku töös.

Marko Uibu võttis vaatluse alla eestimaalaste tänapäevase religioossuse, mida iseloomustab see, et statistiliselt ollakse usuliselt üks leigemaid rahvaid nii Euroopas kui ka kogu maailmas, kuid samas usutakse tähtedesse, erinevatesse ennetesse, inglitesse. Lisaks on inimeste religioossus muutumas aina enam individuaalseks, globaalsemaks, sünkretistlikumaks, isiklikku kogemust väärtustavamaks.

__thumb_-2-Loeng_Narva_ajaloost.JPG

Põhiseaduse arengust ja transpordi  ajaloost

Vootele Hansen tutvustas asjaosalisena Eesti põhiseaduse 20. aastapäeva puhul põhiseaduse arengut ja ajalugu. Ühelt poolt võrreldi teatud mõistete tähendusi erinevates Eesti põhiseadustes (nt. rahvus, omand) ning teisalt arenguid, mis on toimunud pärast 1992. aastat. Eesti poliitilist maastikku iseloomustab see, et aina enam väheneb kandideerivate ja valimiskünnise ületavate erakondade arv ning keerulisemaks on muutumas uue erakonna loomine, sest väga raske on leida selleks raha, kuna valimiskampaaniad on muutunud väga kulukaks.

Maanteemuuseumi direktor Mairo Rääsk tutvustas transpordiajaloo võimalusi ajaloosündmuste käsitlemisel maanteemuuseumi ajaloolise teeruumi ekspositsiooni näitel. Tutvustati Eesti teid ja nende eripärasid läbi ajalooperioodide. Pikemalt peatuti sooteel, pinnasteel, kruusateel, munakiviteel, mustkattega ja asfaltbetooniga kaetud teedel ning sellel, kuidas nendega tutvumine võiks aidata õppetöö läbi viimisel ja ilmestada tunniteemasid. Huvitav oli arutleda teede olukorra ja arengute üle Eestis kahe maailmasõja vahel, kui peamine tähelepanu oli raudteel ning Euroopa mõistes oli teede olukord kehv.

Idamaade mõtteloost ja Rõuge muinasmajast

Teet Toome andis ülevaate Idamaade mõtteloost, peatudes Hiinal ja Indial ning sealt pärit suurtel mõtlejatel. Tutvustati mõlema kultuuri põhimõisted, mis on paljuski konstrueeritud lääne inimese poolt, ning mõlema mõtteloo erinevusi. Kõlama jäi mõte, et kui Hiinas tähendab mõiste kultuur eelkõige kirjakultuuri ning seal on alati oluliseks peetud ajaloo talletamist, kroonikate pidamist, siis Indias pole seda niimoodi tähtsustatud ning seetõttu teame ka vähem selle mõtteloost. Neid kahte piirkonda ühendab ainsa õpetusena budism, mis näeb inimese elu pideva kannatuse või rahulolematuse seisundina ning pakub sellest väljumiseks välja oma metoodika.

Eksperimentaalarheoloogiast rääkis Viire Pajuste, kes kaitses hiljuti oma magistritöö Rõuge muinasmaja eksperimendi põhjal, mida kajastati laialdaselt ka meedias. Eksperimentaalarheoloogia on interdistsiplinaarne ja interaktiivne, mistõttu selle kaudu arheoloogia tutvustamine avalikkusele ja haridusprogrammide loomine on oluline väljund arheoloogia jaoks lisaks eksperimentidest saadavale akadeemilisele teadmisele. Mineviku füüsiline rekonstrueerimine aitab vahetult kogeda minevikku ja seetõttu on see atraktiivne paljudele, sealhulgas ka lastele. Selle vastu tunnevad huvi õpilased, mida näitas sel suvel toimunud muinaskäsitöö laager Rõuges. Laagris oli võimalik valmistada arheoloogilise materjali eeskujul erinevaid esemeid, näiteks kõlapaelu ja vöökotte ning pronkstraadist teha kette, kaunistada pronksripatseid ja -sõlgi, valmistada Skjoldehamni kapuutsi. Õpetajatele mõeldud arheoloogia seminaripäev ja ekskursioon on planeeritud oktoobrisse.

Arheoloogide abil teadmisi väga vanast ajast

Keskaegsest relvastusest tegi kokkuvõtte Ain Mäesalu. Ta tõi näited eksperimentaalarheoloogia vallast, sest tihtipeale puuduvad arheoloogilises materjalis terved relvaleiud ja siis tuleb ese kild-killu haaval kokku panna ja kirjalikest allikatest toetust otsida. Info tõepärasuse ja töötavuse kontrollimiseks tehakse relvi järgi, näiteks väändejõul töötavad heitemasinad.

Tõnno Jonuks pidas ettekande religiooni tõlgendamisese võimalikkusest arheoloogilise materjali põhjal muinasajal Eesti alal. Ta tõi välja aspekte usundist alates religiooniga seotud sümbolite ilmumisest u 100 000 a tagasi kuni muinasaja lõpuni välja, kus ilmnes juba ristiusule omane sümboolika. Ta rõhutas, et inimeste elatusalade muutused tõid kaasa usundi teisenemise ja seeläbi oli muinasaja usk pidevas muutumises.

Aivar Kriiska keskendus muinasaja varasemale perioodile - kiviajale, kui ta rääkis Narva ja selle ümbruse ajaloost. Narva ümbruses leidub väga palju kiviaegseid asulakohti, näiteks Riigiküla asulakohad, kus on toimunud mitmed arheoloogilisi kaevamisi. Riigiküla asulakohtade näidet kasutas ta illustreerimaks Läänemere veetaseme muutuste mõju ranniku asustuspildile ja tegevuste teisenemisele.

Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi suvekool hõlmas seega väga eripalgelisi teemasid, rõhuasetusega just varasemal ajalool, tutvustas Narva ja Ida-Virumaa olusid ning tõi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajad taaskord kokku. Järgmisel aastal kohtume loodetavasti Põlvamaal.

Suvekooli rahastas Haridus- ja Teadusministeerium.

Fotod: Piret Tänav. Foto 1: ajalooõpetajad Kohtla-Järve kaevanduspargis. Foto 2: loengul Narva ajaloost.