Avaleht / Üldharidus / Keelekümblus / Fakte keelekümblusest

Fakte keelekümblusest

Idee ja visioon

  • Mitmekeelsus on paljukultuurilises maailmas toimetuleku võti
  • Keelekümblusprogrammi lõpetajad tulevad hästi toime Eesti ühiskonnas, säilitades oma rahvusliku identiteedi

Fakte

  • Keelekümbluse alguseks loetakse aastat 1965, mil Kanada lapsevanemate algatusel hakkasid ingliskeelsed lapsed kõiki aineid õppima prantsuse keeles. 
  • Eestis alustati keelekümbluse kavandamisega 1998. aastal, esimesed keelekümblusklassid avati 2000. aastal.
  • Programmi rakendamist toetasid Eesti Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), Toronto Koolivalitsus ja Soome Kooliamet. 
  • Keelekümblust ohjab HTMi toel ning rahastusel alates 2013. aastast SA Innove. 
  • Keelekümblusprogramm järgib riiklikku õppekava ja on vanemale, lapsele ja haridusasutusele vabatahtlik. 
  • Keelekümbluses on samaaegselt tähtsustatud aine, keel ja õpioskused. 
  • Programmis on eestikeelse õppe maht vähemalt 60%. 
  • Keelekümbluskoolid ja -lasteaiad juhinduvad ühtsetest metoodika põhimõtetest. 

Keelekümblusprogrammi eesmärk on, et õpilased...

  • jõuavad ea- ja võimetekohaselt edasi kõigis õppeainetes; 
  • saavad eesti keelest aru ning räägivad, loevad ja kirjutavad eesti keeles, suudavad jätkata õpinguid nii eesti kui ka vene keeles; 
  • valdavad vene keelt eakohasel tasemel; 
  • säilitavad oma rahvusliku identiteedi ning suhtuvad lugupidamisega teistesse kultuuridesse. 

Õppejaotus

  • Varases keelekümblusprogrammis on õpilased kas lasteaiast või 1. klassist põhikooli lõpetamiseni. Põhikooli lõputunnistus tõendab, et nad on õppinud eesti keeles ja on seega tulevikus eesti keele tasemeeksamitest vabastatud.
  • Hilises keelekümblusprogrammis osaleb õpilane 6.–9. klassini, kokku 4 aastat.

Õppevara

  • „Keele, kunsti ja kultuuri integreeritud õpe lasteaias", metoodiline materjal õpetajatele. 
  • "Joonista ja jutusta" – raamatus on lühikesed jutukesed ja mõistatused; igat lauset saadab joonistamine. 
  • Keelemängud lasteaiale CD-l, keelekümblusõpetajate valmistatud materjal pakub ideid, et keeleõpe oleks lapsekeskne ja mänguline. 
  • Rutiintegevuste kaardid – abiks õpetajale, et hõlbustada eesti keelest erineva emakeelega laste arusaamu igapäevastest toimingutest lasteaia rühmas. Kaardid on kahepoolsed: kaardi ühel küljel on trükipilt, teisel küljel väljendid. 
  • "Keeleõpe igapäevastes toimingutes" (DVD) – õppefilm lasteaiaõpetajatele. 
  • Ühislugemise raamatute sari "Loeme koos" lasteaiale ja 1. klassile ja sellega seotud kuubikute ja kõnekaartide komplekt, 3 lauamängu ning jutupliiats 8 helindatud raamatu juurde. 
  • Õpikud ja töövihikud esimesele kooliastmele, nn Tere-sari. 
  • Aine- ja keeleõpet siduvad ja õpioskuste kujunemist toetavad töölehed põhikoolile. 

Uuringud

  • Keelekümblusprogrammi kohta on tehtud uuringuid alates 2001. aastast. 
  • Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel on valminud üle 10 uuringu. 
  • Eesti ülikoolides on valminud üle 50 teadustöö, sh 4 doktoritööd. 
  • TLÜ keelekümbluslasteaia lõpetanute koolivalmiduse uuring: keelekümblusmetoodika järgi õppimist alustanud lapsed on kooliks hästi ette valmistatud ning nad tulevad koolis suurepäraselt toime sõltumata õppekeelest.
  • TLÜ Haridusuuringute Keskus: Keelekümbluse 2011. ja 2012. uurimuste aruanne: valdav osa keelekümblusklasside õpilastest (86% - 91%) ja lapsevanematest (82%) on oma valikuga rahul; keelekümblusklassis õppinute põhikooli eesti keeles eksamitulemused on kõrgemad tavaklasside õpilastest, matemaatikatulemustele eesti keeles õppimine halba mõju ei oma. 
  • Pärast 9. klassi lõppu plaanib õpinguid eesti keeles jätkata 72% õpilastest. 
  • Keelekümblusprogrammi eelised lapsevanemate arvates: õpilaste keeleoskuse paranemine; sujuv üleminek eesti keelele; head õpetajad; õpimeetodid; ekskursioonid, laagrid ja ühisprojektid eesti koolidega. 


Müüdid, mida kogemused ega teadusuuringud EI KINNITA!

  • Teises keeles õppimisega saavad hakkama ainult eriti andekad. 
  • Teises keeles õppimine vähendab oluliselt õpilaste ainealaseid teadmisi. 
  • Lastel on oluliselt raskem õppida, sest eesti keelt mitte valdavad vanemad ei saa neid toetada. 
  • Lastest kasvavad nn poolkeelsed – nad ei saa korralikult selgeks ei oma emakeelt ega teist keelt. 
  • Reaalaineid on teises keeles raskem õppida.