Avaleht / Üldharidus / Keelekümblus / Keelekümblusprogrammiga liitumine

Keelekümblusprogrammiga liitumine

Keelekümblusprogrammiga liitumise taotlusi võetakse vastu 31. märtsini 2017.

 

Eesti keelekümblusprogramm ja erinevad keelekümbluse mudelid

Keelekümblus on mitmekeelsuse kujunemist toetav õppevorm, kus keeleõpe toimub nii keele- kui ka ainetundides, keskendutakse keelele, ainele ja õppimisoskustele, rakendades häid õpetamistavasid. Keelekümblusprogammi rakendatakse riiklike õppekavade alusel. Keelekümblusprogrammiga liitumine on vabatahtlik.

Eestis rakendatakse programmi enamasti vene õppekeelega lasteaedades ja põhikoolides, sihtkeeleks eesti keel. Keelekümbluse eesmärgiks on seatud head oskused nii sihtkeeles kui ka emakeeles ja võõrkeeltes.

Keelekümblusprogrammis

  • õpitakse/õpetatakse vähemalt 50% õppeainetest sihtkeeles,
  • järgitakse põhimõtet: üks õpetaja – üks keel. Sihtkeeles õpetav õpetaja valdab seda keelt  emakeelena või vähemalt C1 tasemel.
  • on lõimitud aine- ja keeleõppe kõrval tähtsal kohal õppima õppimine – nii metoodikate kui ka õppematerjali valikul;
  • keskendutakse edasiliikumisele, tagasisidestatakse järjepidevalt õppimist kui protsessi;
  • on olulisel kohal vastastikuse rikastamise põhimõte ning lõimiv ja koostöine õpe.


Eesti lasteaedades
rakendatakse kolme keelekümbluse mudelit:

Täielik keelekümblus – rühm komplekteeritakse vene kodukeelega 5-aastastest lastest. Õppe- ja kasvatustegevused viiakse läbi vaid eesti keeles.

Osaline keelekümblus –rühm komplekteeritakse vene kodukeelega 3–4aastastest lastest. Õppe- ja kasvatustegevused toimuvad rühmas nii vene kui ka eesti keeles; rühmas on õpetajatena kahe keele kandjad. Päeva ühes pooles eestikeelse õpetajaga omandatud teadmised-oskused rakendatakse päeva teises pooles venekeelse õpetaja juhitud tegevustes.

Kahesuunaline keelekümblus – rühm komplekteeritakse eesti ja vene kodukeelega 3–4aastastest lastest (mõlemat kodukeelt võrdselt). Õppe- ja kasvatustegevused toimuvad rühmas nii vene kui ka eesti keeles; rühmas on õpetajatena kahe keele kandjad; Päeva ühes pooles eestikeelse õpetajaga omandatud teadmised-oskused rakendatakse päeva teises pooles venekeelse õpetaja juhitud tegevustes.

Eesti põhikoolides on levinud varase keelekümbluse mudel ja hilise keelekümbluse mudel.

Varase keelekümbluse mudeli puhul toimub õpe valdavalt eesti keeles. Vene keele kui emakeele õppega alustatakse teise klassi teisest poolaastast. Vene keele osatähtsus õppekeelena suureneb järk-järgult, kuni moodustab 6. klassis ligikaudu 40% õppekava mahust. Põhikooli lõpuks on varase keelekümbluse mudeli järgi vähemalt 60% õppest läbitud eesti keeles, s.o õppekeeleks loetakse nende õpilaste puhul eesti keel.

Hilises keelekümbluse mudelit rakendatakse põhikooli teise astme 5. või 6. klassist alates. Eestikeelse õppe mahu kujundamisel ja ainete valikul eestikeelseks õppeks juhindub kool põhikoolijärgseks õppeks vajaliku keeleoskuse saavutamise ootusest. Programmi vältel moodustavad eesti keel ja eesti keeles õpitavad ained vähemalt 60% õppekava mahust.

Keelekümblusprogrammi eeliseks ja tugevuseks on valikute võimalus, süsteemsus ning metoodiline ühtsus, tugivõrgustik, õppe ja tulemuste pidev seire ja teaduslik läbitöötatus.