Avaleht / Üldharidus / Põhikooli lõpueksamid / Koolidele põhikooli lõpueksamitest / Erivajadusega õpilase eritingimustel eksamineerimine

Erivajadusega õpilase eritingimustel eksamineerimine

Eksamite läbiviimise eesmärk on hinnata riiklike õppekavade või õpilase õppe aluseks oleva õppekava üldpädevuste, valdkonnapädevuste, läbivate teemade ja õpitulemuste omandatust selleks, et muuhulgas anda õpilasele, vanemale, koolile, kooli pidajale ja riigile võimalikult objektiivset ja võrreldavat tagasisidet õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest ning sellest, milline on kooli panus õpilaste edasijõudmisse. Lisaks tehakse eksamite põhjal otsus õpilase kooliastme lõpetamise kohta.

Iga õppija on oma arengu, oskuste ja teadmiste poolest erinev, millest tulenevalt ei pruugi tavaviisil esitatava eksamitöö sooritamine olla võimetekohane. Haridusliku erivajadusega õppija eksamid peaksid toimuma õpilasele võimalikult ligilähedases vormis ja tingimustel, nagu on olnud korraldatud tema jaoks õppetöö koolis. Kohandustega eksami sooritamise võimalust nimetatakse eritingimustel eksamineerimiseks, mille puhul tehakse üldiselt muudatusi eksami korralduses ja/või sooritamise viisis. Üldjuhul võimaldatakse eksamineerimiseks vajalikke eritingimusi õpilasele, keda on toetatud igapäevases õppetöös ning kelle erivajaduse olemasolu kohta on tehtud märge Eesti Hariduse Infosüsteemi.

Tasemetöid ja eksameid korraldab SA Innove, kus

  • eritingimustel eksamineerimise teemal abistab HEV peaspetsialist Agnes Pihlak agnes.pihlak@innove.ee
  • eksamite korralduse ja eksamite infosüsteemi kohta tekkinud küsimuste osas saab pöörduda peaspetsialist Polina Popova polina.popova@innove.ee poole. 

 


Haridusliku erivajadusega õpilasel on põhikoolis lõpueksamite sooritamiseks neli võimalust:
1) ühtsete põhikooli lõpueksamite sooritamine võrdväärselt teistega;
2) ühtsete põhikooli lõpueksamite sooritamine eritingimustel;
3) koolieksami sooritamine, kui nõustamiskomisjoni soovitusel on antud aines vähendatud taotletavaid õpitulemusi;
4) koolieksamite sooritamine, kui õpilane õpib lihtsustatud õppekava järgi (eesti keel, matemaatika, kooli poolt määratud valikeksam).

Taotlus eritingimustel eksamineerimiseks tuleb teha koolil eksamite infosüsteemis konkreetse õpilase eksamiregistreeringu lehel.

Õpetused eritingimuste taotlemise kohta leiab SIIT.

Põhikooli lõpueksamiteks tuleb eritingimuste ja erivormis eksamitöö kohta taotlus esitada 5. veebruariks.

Eritingimuste taotlemine põhikoolis on sobiv, kui õpilane on võimeline saavutama taotletavaid õpitulemusi klassikaaslastega sarnasel tasemel, kuid vajab selleks tulenevalt oma erivajadusest enam aega, kirjalikke juhtnööre, töökorralduste ümberstruktureerimist vm.

Eritingimused põhikoolis jagunevad kolmeks:
1) eritingimused, mille võimaldamiseks on vaja kooli direktori otsust;
2) eritingimused, mille võimaldamiseks on vajalik eelnev eksameid korraldava asutuse nõusolek;
3) eritingimused, mida ei ole määratletud määruses, mille korral on vajalik eksameid korraldava asutuse nõusolek.


Kooli direktor võib võimaldada
hariduslike erivajadustega põhikoolilõpetajale eksamitöö tegemiseks tema erivajadusest tulenevalt üht või mitut järgmist eritingimust:

  1. anda lisaaega kuni 15 minutit ühe astronoomilise tunni kohta;
  2. viia eksam läbi eraldi ruumis;
  3. kasutada puhkepausi kuni 10 minutit ühe astronoomilise tunni kohta;
  4. lubada vastuse üleskirjutamist tugiisiku poolt, kui õpilane ei saa kirjutada;
  5. lubada nägemispuudega või spetsiifilise lugemishäirega (düsleksia) õpilasele eksamiküsimuste ja teksti ettelugemist;
  6. anda kuulmispuudega õpilasele eksami toimumise korralduse kohta kirjalikke juhtnööre;
  7. kasutada õpiraskustega õpilasel täiendavaid õppevahendeid (sõnaraamatud, abivalemid);
  8. selgitada õpiraskustega õpilasele töökorraldusi ning eksamiülesannete teksti täpsemalt ja põhjalikumalt;
  9. hinnata spetsiifilise õigekirjahäirega (düsgraafia) õpilase emakeele eksamitööd diferentseeritult;
  10. kasutada kuulmispuudega õpilasel viipekeele tõlki.

Kooli direktori poolt võimaldatud eritingimused võib kanda eksamite infosüsteemi samal ajal õpilaste eksamitele registreerimisega, s.o 5. veebruariks.

Teine variant on lisada kõik õpilastele võimaldatud eritingimused ja erijuhtumid (nt eritingimust ei kasutatud või ootamatu haiguse ägestumise vm juhul) hiljemalt nelja tööpäeva jooksul pärast eksami toimumist eksamite infosüsteemi eeltäidetud ühtse põhikooli lõpueksami aruandesse.


Eksameid korraldava asutuse eelneval nõusolekul
võib direktor otsustada erivajadusega põhikoolilõpetajale järgmiste eritingimuste kohaldamise:
1) kasutada ilma õigekirjakontrolli programmita arvutit õpilasel, kes ei saa kirjutada või kelle käekiri on erivajadusest tingituna raskesti loetav;
2) muuta nägemispuudega õpilasele eksamitöö kirja suurust või koostada eksamitöö punktkirjas;
3) viia kuulmispuudega õpilasele eksamitöö läbi ilma kuulamis- ja suulise osata;
4) viia raske kõnepuudega õpilasele eksamitöö läbi ilma suulise osata.

Lisaks märke tegemisele tuleb kooli direktoril ülal mainitud nelja eritingimuse taotlemisel põhjendada (joonis 1), miks antud eritingimust soovitakse ja millist tuge ning kui kaua on eelnevalt õpilasele pakutud. Põhjendus võiks olla lühike, kuid konkreetne ja see tuleks lisada kõikide nõusolekut vajavate eritingimuste juurde. Olenemata taotletavatest eritingimustest ei ole tarvis eksameid korraldavale asutusele esitada arstitõendit ega õpilasele määratud diagnoosi/puuet.

Eksameid korraldava asutuse eelneva nõusoleku saamiseks tuleb vastavasisulised märked teha eksamite infosüsteemis vastava õpilase eksamile registreeringu juures 5. veebruariks. Infot selle kohta, kas eritingimused on üle vaadatud ja kas eksameid korraldav asutus annab nende võimaldamiseks oma kooskõlastuse, saab kool vaadata infosüsteemist alates 1. aprillist (joonis 2).

Juhul, kui õpilase erivajadusest tulenevalt on vaja kohaldada eksamineerimiseks muud eritingimust, mida eelpool ja seadusandluses loetletud ei ole, kooskõlastab kool selle eksameid korraldava asutusega märkides selle eksamite infosüsteemis märkuste lahtrisse.

__thumb_-2-PK_joonis1.jpg

Joonis 1. Taotletava eritingimuse vajalikkust tuleb põhjendada

__thumb_-2-PK-joonis2.jpg

Joonis 2. Üle vaadatud eritingimus kooli vaates


Koolieksami korraldamisel lähtub kool eksami vormi määramisel ja eksamitöö sisu koostamisel õpilase individuaalses õppekavas sätestatust ja kordade määruse § 22-24. Koolieksami materjalid koostatakse koolis ja need kinnitab kooli direktor. Koolieksami puhul ei pea õpilast eksamite infosüsteemis eksamitele registreerima. Õpilase hinnetelehele kantakse märge „koolieksam” selle eksamiaine taha, milles ta koolieksami sooritas (vt Vabariigi Valitsuse määruse Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid § 11 lg 1 p 14).


Muu info seoses eritingimuste võimaldamisega põhikooli lõpueksamitel

Oluline on lisada taotluse juurde kontaktisiku nimi koos kehtiva e-posti aadressiga, et tekkinud küsimuste korral saaks eksameid korraldav asutus kooliga ühendust võtta.

Kui eritingimuste kasutamise osas tekkis eksami ajal muudatusi (nt soovitud eritingimusi ei kasutatud), tuleb need hiljemalt nelja tööpäeva jooksul pärast eksami toimumist eksamite infosüsteemis eksami aruandes ära muuta, et seal kajastuv info oleks reaalsele olukorrale vastav.

Põhikooli korduseksamil rakendatavatest eritingimustest ei pea enam eksameid korraldavat asutust informeerima. Põhikooli lõpueksami korduseksami sooritab õpilane koolieksamina. Eritingimuste kasutamise koolieksamil otsustab kooli direktor.


Hindamiskorraldusest põhikooli lõpueksamitel

Kooli igapäevases õppetöös saab kool juhinduda nii kooli õppekavas kirja pandud oma kooli hindamispõhimõtetest kui konkreetsete õpilaste erivajadustest. Põhikooli lõpetamise tingimuseks on ühtsete küsimustega lõpueksamite sooritamine, mida hinnatakse vastavalt eksamite hindamisjuhenditele. Hindamise erisuste asemel toetatakse HEV-õpilaste sooritust eksamil eritingimuste võimaldamisega.

Diferensteeritud hindamist põhikooli lõpueksamitel saab võimaldada düsgraafikutele (spetsiifilise kirjutamisraskusega õpilasele) emakeele eksamil, kus hindamine toimub vastavalt hindamisjuhendile. Soovitame enne vastava taotluse esitamist õpetajal ja õpilasel eelmiste aastate hindamisjuhenditega tutvuda ja analüüsida, kas konkreetse õpilase puhul on diferentseeritud hindamise taotlemine vajalik.


Mõned näited eksamite eritingimustest

Kõige sagedamini kasutatav eritingimus põhikoolis on lisaaja võimaldamine. Lisaaja vajadus võib tuleneda abivahendite võimalikust kasutuskiirusest. Samuti võib eksamineerimise aeg pikeneda raskete haiguste puhul, kus õpilane väsib kiiresti.

Eksamitöö vormi muutmine tuleb arvesse näiteks juhul, kui õpilane kasutab õppetöös punktkirja ning vajab seda ka eksamitöö puhul. Kui õpilasel on näiteks tulenevalt füüsilisest erivajadusest raskesti loetav käekiri, võib ta sooritada eksami arvutis, kus trükkimine võib olla tema jaoks nii ajasäästlikum kui ka mugavam. Raske liikumispuude korral, kus õpilane ei ole võimeline ennast liigutama kirjutamiseks või arvutis trükkimiseks vajalikul määral, on võimalik õpilasel vastata suuliselt ja lasta vastused üles kirjutada tugiisiku poolt. Õpilase raske somaatilise haiguse puhul (või ka mõnel muul juhul) võib õpilane vajada eksami sooritamiseks eraldi ruumi.

Erinevatel juhtudel võivad õpilasele olla vajalikud abivahendid. Näiteks nägemispuudega õpilastel võivad abivahenditeks olla punktkirjamasin, arvuti, luup vm. Lisaks on võimalik nägemispuudega õpilasele tellida eksamitöö suurendatud kirjas. Kui õpilane kasutab abivahendit, mis häirib kaaseksaminande, siis tuleb tema puhul arvestada eraldi eksamiruumiga.

Õpiraskustega õpilastele saab võimaldada eksami sooritamiseks abivahendeid eeldusel, et ta on neid ka varasemalt kasutanud ja saab iseseisvalt sealt saadava abi rakendamisega hakkama. Samuti võib õpiraskusega õpilasele töökorraldused jaotada ära osaoskustega kaupa ja vajadusel neid selgitada. Õpetajal või tugiisikul, kes õpiraskusega õpilast eksami sooritamisel toetab, peab olema eetiline arusaam selle kohta, millal toetamine muutub ette ütlemiseks. Eksami sooritamine peab olema eelkõige õppija personaalne pingutus, mitte õpetaja pingutus.

Eritingimustel eksamineerimist ja tasemetööde korraldamist reguleerib Haridus- ja teadusministeeriumi määrus nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord" (15.12.2015).