Avaleht / Üldharidus / Põhikooli lõpueksamid / Lõpueksamite valimine

Lõpueksamite valimine

Põhikooli lõpetamiseks sooritavad põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava järgi õppivad 9. klassi õpilased, mittestatsionaarses õppevormis üksikuid õppeaineid õppivad õpilased ja eksternid ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega eksamid.

Lõpueksamite ülesanded ja küsimused koostatakse SA Innoves ning eksamid on kõikidele koolidele üle Eesti ühesugused ja toimuvad samaaegselt. Eksameid korraldavad ja eksamitöid hindavad koolide lõpueksamikomisjonid.

Põhikooli lõpetamiseks tuleb sooritada kolm eksamit.

Eesti õppekeelega koolides on kohustuslikud järgmised eksamid:

  • eesti keele ja kirjandus;
  • matemaatika;
  • õpilase valikul üks valikeksam.

Vene õppekeelega koolides on kohustuslikud järgmised eksamid:

  • eesti keel teise keelena;
  • matemaatika;
  • õpilase valikul üks valikeksam.

Valikeksamit saab valida järgmiste õppeainete hulgast: inglise keel, saksa keel, vene keel (võõrkeelena), prantsuse keel, bioloogia, keemia, füüsika, geograafia, ajalugu, ühiskonnaõpetus ning vene õppekeelega koolides vene keel ja kirjandus.

Kui õpilane on viimase kuue õppeaasta jooksul vahetanud kooli ning sellega on muutunud ka tema õppekeel, siis on õpilasel õigus valida, kas ta sooritab eesti keele ja kirjanduse või eesti keele teise keelena lõpueksami.

Kui õpilane õpib vene õppekeelega koolis või klassis, siis võib ta eesti keele teise keelena eksami asemel sooritada eesti keele ja kirjanduse eksami.

Põhikoolilõpetaja teatab kooli juhtkonnale 1. veebruariks õppeaine, milles ta soovib sooritada valikeksami.

Põhikooli ühtlustatud küsimustega eksamid toimuvad kooli õppekeeles. Eesti keelest erineva õppekeelega põhikoolilõpetajal on õigus sooritada matemaatikaeksam ja valikeksam (v.a võõrkeel) eesti keeles. Oma sellekohasest soovist teatab põhikoolilõpetaja kooli juhtkonnale 1. veebruariks.

Põhikooli lõpueksamid algavad kell 10.00. Eksamiks antakse aega kaks kuni kolm astronoomilist tundi. Eesti keele kui teise keele ja võõrkeele lõpueksamid koosnevad kirjalikust ja suulisest osast, ülejäänud eksamid on kirjalikus vormis. Eksamitöid hindab lõpueksamikomisjon, lähtudes vastava õppeaine eksamitöö hindamisjuhendist.

Kui põhikoolilõpetaja haigestub ühtlustatud küsimustega eksami ajal või ei saa sellel osaleda muul kooli direktori poolt mõjuvaks loetud põhjusel (nt osalemine rahvusvahelistel võistlustel, konkurssidel ja olümpiaadidel), sooritab ta põhikooli lõpueksamid kooli direktori kinnitatud materjalidega ning kooli direktori poolt määratud ajal.

Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) järgi õppivad õpilased sooritavad põhikooli lõpetamiseks kooli direktori kinnitatud materjalidega põhikooli lõpueksamid, mis toimuvad kooli direktori poolt määratud ajal. Sooritada tuleb järgmised koolieksamid:

  • eesti õppekeelega koolis eesti keele ja kirjanduse eksam; vene õppekeelega koolis eesti keele kui teise keele eksam;
  • matemaatikaeksam;
  • kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine eksam. Õppeaine, milles eksam toimub, määrab kooli direktor ning teeb selle põhikoolilõpetajale ja seaduslikule esindajale teatavaks jooksva õppeaasta 1. veebruariks.

Toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivad õpilased põhikooli lõpetamiseks eksameid ei soorita.

Oma eksamitulemusega mittenõustumisel võib põhikoolilõpetaja esitada vaide Haridus- ja Teadusministeeriumile. Vaie lõpueksamite tulemuste kohta tuleb esitada viie tööpäeva jooksul põhikooli lõputunnistuse väljastamise päevast arvates.

Korduseksamid

Kui põhikoolilõpetaja saab lõpueksami hindeks "nõrga" või "puuduliku", siis korduseksam tuleb sooritada kooli direktori poolt määratud ajal hiljemalt jooksva õppeaasta 30.juuniks. Õpilase taotlusel võib eksam toimuda ka pärast 30. juunit, kuid hiljemalt 25. augustil.

Põhikooli lõpetamine

Põhikooli lõputunnistus antakse õppenõukogu otsusega õpilasele, kelle õppeainete aastahinded on vähemalt rahuldavad ning kes on kõik lõpueksamid sooritanud positiivselt.

Õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse põhjal võib õppenõukogu otsusega anda põhikooli lõputunnistuse ka õpilasele:
1) kellel on üks „nõrk" või „puudulik" lõpueksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;
2) kellel on kahes õppeaines kummaski üks „nõrk" või „puudulik" lõpueksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.

Kui õpilane õpib toimetuleku riikliku õppekava järgi, siis antakse õpilasele õppenõukogu otsusega põhikooli lõputunnistus õppekava läbimisel.