Avaleht / Üldharidus / Rahvusvahelised uuringud / TALIS / TALIS 2013

TALIS 2013


Uuringust

TALIS 2013 spetsiifiliseks eesmärgiks on pakkuda osalevatele riikidele rahvusvaheliselt võrreldavat informatsiooni õpetajate tööjõu ja õpetamistingimuste kohta rõhuasetusega sellele, kuidas need tingimused mõjutavad õpetajate töö pedagoogilist aspekti ning kooli õppekeskkonda. TALISe pakutav riikidevaheline võrdlev analüüs võimaldab identifitseerida sarnaste probleemidega riike ning õppida alternatiivsetest poliitilistest lähenemistest.

TALIS 2013 raames võtavad kõik osalevad riigid osa tuum-uuringust, mis keskendub haridustasemele ISCED 2, mis Eesti kontekstis tähendab õpetajaid, kes töötavad põhikooli kõrgemate klasside (7-9. klass) ehk ca 15-aastaste õpilastega.

Eesti koos enam kui 30 teise riigiga osaleb TALIS teises uuringus (TALIS 2013). TALIS 2013 uuringus osalevad OECD riigid ja partnerriigid: Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Austria, Belgia (flaami), Brasiilia, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iisrael, Itaalia, Island, Jaapan, Kanada, Korea, Leedu, Mehhiko, Norra, Tšiili, Poola, Prantsusmaa, Portugal, Rootsi, Serbia, Soome, Ühendkuningriigid (Inglismaa), Taani, Tšehhi jt.

TALIS 2013 uuring on jagatud kolme võtmefaasi. (1) Eeluuring, mis viidi läbi 2011.a. suvel ning kus koguti kvalitatiivseid andmeid. Eeluuringu andmete analüüsi alusel koostati testuuringu küsimustikud (ehk uuringu 2. faas). Testuuring toimus Eestis 01.-31.03.2012Kokku osales testuuringus 20 kooli ja 329 vastajat. Testuuringu küsimustikele vastas Eestis 100% osalejatest.

Testuuringus kogutud andmeid ei avaldata, kuid need on vajalikud TALIS 2013 põhiuuringu (ehk uuringu 3. faasi) küsimustike koostamiseks. Põhiuuring, mis võimaldab osalevatel riikidel koguda kõrgekvaliteedilisi andmeid, on ekvaatorist lõunas asuvates riikides kavandatud 2012. aasta suvel, ekvaatorist põhjas asuvates riikides aga 2013. aasta kevadel.

Uuringu sihtgrupp on põhikooli ülemise astme õpetajad (kes õpetavad ISCED teisel tasemel) ja koolijuhid nendes koolides, kus uuringus osalevad õpetajad töötavad. Põhiuuringusse valitakse igast riigist juhuvalimiga 200 kooli ja igast koolist kuni 20 õpetajat, kes õpetavad 7.­-9. klassis. 

TALIS 2013 teostati Eestis ESF programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014" raames.


Tulemused 


Eesti õpetajad on rahul oma tööga, kuid rahulolematud ameti staatusega

Eesti 7.–9. klassi õpetajad on oma töö ja kooliga reeglina rahul, kuid samas rahulolematud õpetajaameti staatusega ühiskonnas, nähtus Jaapanis OECD liikmesriikide haridusministrite kohtumisel avalikustatud õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2013 tulemustest.

TALIS-e uuringus osales 3129 Eesti 7.–9. klassi õpetajat ja 197 koolijuhti. Uuring näitab õpetajate ja koolijuhtide endi hoiakuid ning hinnanguid oma tööle ja töökeskkonnale.

Võrreldes eelmise, 2008. aastal läbi viidud TALIS-e uuringuga on tunduvalt paranenud õpetajate hinnangud õpetajate ja õpilaste vahelistele suhetele ning enesetäiendamise võimalustele. Kui viie aasta eest väitis 84% uuringus osalenud Eesti õpetajatest, et enamikke tema kooli õpetajaid huvitab, mida õpilased arvavad, siis nüüd väitis nii peaaegu 92% õpetajaid.

Uuringu tulemused näitavad, et jätkuvalt püsib lõhe Eesti õpetajate tegelike õpetamispraktikate ning uskumuste vahel. Kuigi õpetajad hindavad ja teavad nüüdisaegseid õpetamisviise, siis uuringust nähtub, et võrreldes teiste riikidega kasutavad nad neid oma töös vähe. 

Väikseimad klassid ja enim õpetajaid õpilase kohta

Eestis on uuringus osalenud riikide seas üks madalaim õpilaste ja õpetajate suhtarv ning väikseimad klassid – ühe õpetaja kohta on klassis keskmiselt 7,7 õpilast ning klassi suurus 17,3 õpilast. OECD riikides on õpetaja kohta keskmiselt 12,4 õpilast ja klassis 24,1 õpilast. Õpilaste ja õpetajate madala suhtarvu varjukülg on, et õpilaste arvu languse tõttu on Eestis palju osakoormusel õpetajaid, sest koolidel pole neile täiskoormust pakkuda.

Uuringus osalenud Eesti õpetajate hinnangul jääb nende töötundide koguarv nädalas keskmiselt 36,1 astronoomilise tunni juurde, millest õpetamisele kulub hinnanguliselt 20,9 tundi. Tundide planeerimisele ja ettevalmistamisele koolis või väljaspool kooli kulub 6,9 tundi, meeskonnatöö ja kolleegidega arutelu peale 1,9 tundi, õpilastööde hindamise ja parandamise peale 4,3 tundi ning õpilaste nõustamise peale natukene üle 2 tunni. Keskmiselt töötavad uuringus osalenud riikide õpetajad enda hinnangul 38,3 tundi nädalas. Võrreldes teiste riikidega kulub Eesti õpetajatel vähem aega tunnis korra hoidmisele ning administratiivsetele ülesannetele.

Samal ajal ilmneb uuringust, et Eesti õpetajate rahulolu oma tööga on madalam kui teistes riikides. Eriti madal on õpetajate rahulolu õpetajaameti staatusega ühiskonnas – ainult 14% uuringus osalenud õpetajatest ja 12% koolijuhtidest usub, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud.


Lisamaterjal