Kutsehariduspoliitika arendamine
3. veebruar 2011
Euroopa Liidu kutsehariduspoliitika juured viivad peaasjalikult 2000. aastasse, mil Euroopa ülemkogu istungil võeti vastu Lissaboni strateegia. Selles seadsid Euroopa Liidu juhid eesmärgiks muuta Euroopa Liit 2010. aastaks „maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks, teadmistel põhinevaks majanduseks, mida iseloomustaks jätkusuutlik majanduskasv ning rohkem ja paremad töökohad ning suurem sotsiaalne ühtekuuluvus“. Olulise osana selle saavutamisel nähti ette ka kutsehariduse edendamist. Kuna loodetud edu osutus visaks tulema, siis otsustati 2005. aastal Lissaboni strateegia uuesti üle vaadata ja muudatused sisse viia. Vaata sellekohaseid linke artikli lõpust.
Haridus ja koolitus 2010
Lissaboni strateegias püstitatud eesmärkide täitmiseks kinnitas Euroopa Liidu nõukogu 2001. aastal strateegilise dokumendi, kus seati hariduse ja koolituse valdkonna arendamise põhieesmärgid.
- ELi haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedi ja efektiivsuse tõstmiseks tuleb parandada õpetajate koolitussüsteemi, arendada teadmisepõhisele majandusele vajalikke oskusi, tagada igaühele ligipääs IKT-vahenditele, suurendada vastuvõttu tehnilistel erialadel ja kasutada efektiivselt olemasolevaid ressursse.
- Igaühe haridusele ja koolitusele ligipääsu kindlustamiseks on vaja luua avatud õppekeskkond, tõsta õppimise atraktiivsust, toetada kodanikuaktiivsust, võrdseid võimalusi ja sotsiaalset sidusust.
- Haridussüsteemide avatuse kindlustamiseks on oluline tugevdada seoseid töömaailma, teaduse ja ühiskonnaga, arendada ettevõtlikkust, parandada võõrkeelte õpetamist, suurendada mobiilsust ning tugevdada üleeuroopalist koostööd.
Kopenhaageni protsess
Kitsamalt kutseharidusalase koostöö edendamine toimub Kopenhaageni protsessi raames, mis algatati 2002. aastal lähtuvalt Lissaboni strateegia eesmärkidest. Iga kahe aasta tagant võetakse kokku eelmise perioodi tulemused ning seatakse uued sihid järgmiseks perioodiks. Vastavad haridusjuhtide kogunemised on toimunud Maastrichtis (2004), Helsingis (2006) ja Bordeaux's (2008), viimane kohtumine toimus Brugges (2010).
Kopenhaageni deklaratsioon
2002. aastal vastu võetud Kopenhaageni deklaratsioonis seati eesmärkideks:
- Euroopa mõõde
Tugevdada kutsehariduse Euroopa mõõdet, et muuta Euroopa kutseharidus üleilmseks etaloniks.
- Läbipaistvus, info ja nõustamine
Muuta kutseharidus Euroopas läbipaistvamaks, kasutades selleks mitmeid infovahendeid ning võrgustikke ning ühendades olemasolevad vahendid nagu EUROPASS, Euroopa CV, tunnistuste ja diplomite akadeemilised õiendid, ja Euroopa keeleõppe raamdokument ühtseks raamistikuks. Ühtlasi tugevdada liikmesriikides infoedastust ja nõustamist toetavaid tegevusi ja süsteeme kõigil haridus- ja koolitustasemetel ja tööhõives, eriti õppimisvõimalustele ligipääsu osas ning kvalifikatsioonide tunnustamise osas.
- Pädevuste ja kvalifikatsioonide tunnustamine
Arendada välja hariduse sertifitseerimise ühtsed põhimõtted ja meetmed, k.a ainepunktide ülekandesüsteem kutsehariduse jaoks. Tugevdada koostööd sotsiaalpartneritega, et toetada kvalifikatsioonide väljaarendamist sektoraalsel tasemel. Luua ühtsed printsiibid mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamiseks.
- Kvaliteedi tagamine
Edendada koostööd kvaliteedi tagamise süsteemide ja programmide valdkonnas ning pöörata suuremat tähelepanu õpetajate ja koolitajate õppimisvajadustele.
Kopenhaageni deklaratsioonist sai sellega Kopenhaageni protsessi ehk kutsehariduse ja -koolituse ajakohastamise algus.
Maastrichti Kommünikee
Järgmine haridusjuhtide kogunemine toimus 2004. a.-l Maastrichtis, kus võeti vastu Maastrichti Kommünikee, millega pandi paika kutsehariduse prioriteedid nii üleeuroopalisel kui ka riiklikul tasandil. Maastrichti Kommünikee järgi tuleb reformid ja investeeringud suunata:
- kutseharidusliku õppesuuna atraktiivsusele ja mainele, et tõsta õppijate arvukust;
- kõrgele kvaliteedile ja innovaatilisusele, et õpingutest saaksid kasu kõik õppijad ja et Euroopa kutseharidus muutuks konkurentsivõimeliseks kogu maailmas;
- teadmistepõhises majanduses vajalike oskustega kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu ettevalmistamisele, samuti eakamate töötajate oskuste taseme arendamisele ja tõstmisele, pidades silmas muutuvat demograafilist situatsiooni;
- madala kvalifikatsiooni ja oskustega töötajate (keda ELi 25–64-aastaste elanike hulgas on ca 80 miljonit) ja erivajadustega inimeste koolitusvajadustele, et suurendada nende sotsiaalset sidusust ja osalust tööjõuturul.
Maastrichti Kommünikees märgitakse ka, et kuna kutsealast haridust antakse üha enam kõigil hariduse astmetel, siis tuleb innovaatiliste strateegiate ja vahendite abil toetada kutsehariduse ja üldhariduse, eriti aga kutsehariduse ja kõrghariduse võrdset kohtlemist, samuti arendada välja nendevahelised seosed. Seda tuleb teha nii riiklikul kui ka Euroopa tasemel. Selle tegevuse raames tuleb luua niisugused kutseharidussüsteemid, mis tõmbaks rohkem õppureid kõrgema kvalifikatsiooni ligi.
Raportit kutse- ja kõrghariduse vaheliste seoste loomise ja kutsehariduse rolli kohta tööturu ja riskirühmade sotsiaalse lõimimise toetamisel saab lugeda siit.
Helsingi Kommünikee
2006. a kohtumine toimus Helsingis ja päädis Helsingi Kommünikee vastuvõtmisega. Kohtumisel arutleti Kopenhaageni protsessi mõju üle. Eelkõige räägiti Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) ja Euroopa kutsehariduse ainepunktisüsteemi (ECVET) tähtsusest. Leiti, et madalama kvalifikatsiooniga töötajate hulka tuleb vähendada kvalifikatsiooni tõstmise abil. Nii noortele kui vanadele tuleb tagada oskuste areng. Kutseharidusse tuleb investeerida. Tuleb väärtustada õpetajaid ja koolitajaid. Helsingi Kommünikee tõstis esile kutsehariduse atraktiivsuse teema: kuidas tagada niisugune koolitus, mis oleks ligitõmbav noortele ja nende vanematele. Kutsuti üles, et järgmiseks kohtumiseks tuleb teha suuremaid muutusi, õppida vastastikku, parandada statistiliste andmete kogumist.
Bordeaux Kommünikee
2008. aastal toimus kohtumine Prantsusmaa eesistumise ajal 26.-27. novembril 2008. a Bordeaux’s, kus hinnati Kopenhaageni protsessi tulemusi liikmesriikides. Tulemuste hindamisel kasutati ReferNeti liikmete kirjutatud raporteid kutsehariduspoliitika arengutest liikmesriikides. Loe raportit Eesti kutsehariduspoliitika arengutest aastatel 2002-2008.
Ministrid kiitsid Bordeaux Kommünikee üksmeelselt heaks. Toimusid arutelud kutsehariduse ja -koolituse atraktiivsuse, tipptaseme ja mobiilsuse edendamise teemal ning uute töökohtade ja uute oskuste teemal. Esimeses arutelus rõhutati, et vajatakse paremat koostööd ettevõtetega, mis aitab tööturu vajadustega paremini sammu pidada. Samuti mööndi, et tarvis on luua tugevamad ja paindlikumad seosed nii üldhariduse kui kõrgharidusega ning et kutsealast õpet tuleb avada kõigile. Euroopa Liidu koostöö meetmed, Euroskillsi võistlused ja piiriülese liikuvuse võimalused tõstavad valdkonna atraktiivsust. Eesti võttis sõna uute oskuste arutelus, kus rõhutati taas koostööd sotsiaalpartneritega, et oskusi ja vajadusi identifitseerida ja muutustega hakkama saada. Euroopa Liidu tasemel oleks hea teineteiselt oskuste ennetamise vallas rohkem õppida ja kogemusi vahetada, huviga oodatakse Euroopa Komisjoni detsembris ilmuvat uute oskuste teatist.
Brugge`i Kommünikee
Viimane Kopenhaageni protsessi raames toimunud kohtumine leidis aset Belgia eesistumise ajal 06.-07.12.2010 Brugges, kus võeti vastu Brugge`i Kommünikee ning anti lõplik hinnang Kopenhaageni protsessile.
Brugge’i deklaratsioon hõlmab järgmisi osasid:
1) globaalne visioon „Kutseharidus aastal 2020“;
2) 11 strateegilist eesmärki selle visiooni põhiselt perioodiks 2011-2014;
3) 22 lühiajalist riiklikku eesmärki järgnevaks 4 aastaks (2011-2014) koos toetusega Euroopa tasandil;
4) Kopenhaageni protsessi üldprintsiibid ja juhtimine.
Brugge’i Kommünikee lähtub eeldusest, et Euroopa peab muutuma targemaks, jätkusuutlikumaks ja kõiki hõlmavamaks (inklusiivsemaks). Lahendust nähakse paindlikus ja kõrgekvaliteedilises haridussüsteemis, mis vastab tänastele ja homsetele vajadustele. Kutseõppel on kahene eesmärk, tööhõivet kindlustada ning majanduskasvule kaasa aidata ning teiseks, vastata laiematele sotsiaalsetele väljakutsetele, eriti sotsiaalse sidususe osas. Mõlemad peaksid pakkuma nii noortele kui täiskasvanutele atraktiivseid karjäärivõimalusi ning sobima nii naistele kui meestele, kõrge potentsiaaliga inimestele kui neile, keda ähvardab tööturult eemale jäämine.
Toonitati, et hetkel on Euroopas veel liiga palju koolist väljalangejaid 18-24 aastaste hulgas ning samas kasvab vajadus kvalifitseeritud tööjõu järele. Vaja on suurenenud arusaama tekkivatest sektoritest ja neis vajatavatest oskustest. Üleminek rohemajandusele on trend, mis mõjutab oskusi kõikides sektorites. Ka vananev rahvastik ja vähenev noorte osakaal toob kaasa muutusi, näiteks peavad vanemad töölised oma oskusi kaasajastama. Selleks tuleb avardada paindlikke õpivõimalusi, kohandada õpet igaühe vajadustele vastavaks ning juurutada VÕTA-süsteeme. Ära tuleb kasutada IKT potentsiaal, eriti just täiskasvanuhariduses ja kaugõppes. Leiti, et kutseharidus peab suurendama võimet vastata muutustele.
Kopenhaageni protsessi kokku võttes toodi välja, et koostööl on olnud tugev ja kiire mõju liikmesriikidele, näiteks on hakatud juurutama Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku EQF ja õpitulemustele suunatud lähenemist. Sisendipõhiselt lähenemiselt väljundipõhisele õppeprotsessile üleminekul aitavad liitsüsteemid, mis hõlmavad nii üld-, kutse- kui kõrgharidust, kaasa läbipaistvama ja paindlikuma rahvusliku kvalifikatsioonisüsteemi loomisele.
Kokkusaamisel vaadati ka tulevikku. Euroopa 2020 strateegias, mis kinnistab jätkuvaid samme kutsehariduse ja elukestva õppe vallas, on kaks haridust puudutavat suurt eesmärki: vähendada koolist väljalangenute hulka 10% allapoole ja suurendada vähemalt 40%-ni 30-34 aastaste osakaalu, kes on lõpetanud kolmanda astme hariduse või selle ekvivalendi. Samas tuuakse välja ka nimekiri lühiajalistest eesmärkidest, mida saab võtta aluseks tulevastele kokkuvõtetele kogu protsessist.
Brugge’i Kommünikee lähtub eeldusest, et Euroopa peab muutuma targemaks, jätkusuutlikumaks ja kõiki hõlmavamaks (inklusiivsemaks). Lahendust nähakse paindlikus ja kõrgekvaliteedilises haridussüsteemis, mis vastab tänastele ja homsetele vajadustele. Kutseõppel on kahene eesmärk, tööhõivet kindlustada ning majanduskasvule kaasa aidata ning teiseks, vastata laiematele sotsiaalsetele väljakutsetele, eriti sotsiaalse sidususe osas. Mõlemad peaksid pakkuma nii noortele kui täiskasvanutele atraktiivseid karjäärivõimalusi ning sobima nii naistele kui meestele, kõrge potentsiaaliga inimestele kui neile, keda ähvardab tööturult eemale jäämine.
Toonitati, et hetkel on Euroopas veel liiga palju koolist väljalangejaid 18-24 aastaste hulgas ning samas kasvab vajadus kvalifitseeritud tööjõu järele. Vaja on suurenenud arusaama tekkivatest sektoritest ja neis vajatavatest oskustest. Üleminek rohemajandusele on trend, mis mõjutab oskusi kõikides sektorites. Ka vananev rahvastik ja vähenev noorte osakaal toob kaasa muutusi, näiteks peavad vanemad töölised oma oskusi kaasajastama. Selleks tuleb avardada paindlikke õpivõimalusi, kohandada õpet igaühe vajadustele vastavaks ning juurutada VÕTA-süsteeme. Ära tuleb kasutada IKT potentsiaal, eriti just täiskasvanuhariduses ja kaugõppes. Leiti, et kutseharidus peab suurendama võimet vastata muutustele.
Kopenhaageni protsessi kokku võttes toodi välja, et koostööl on olnud tugev ja kiire mõju liikmesriikidele, näiteks on hakatud juurutama Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku EQF ja õpitulemustele suunatud lähenemist. Sisendipõhiselt lähenemiselt väljundipõhisele õppeprotsessile üleminekul aitavad liitsüsteemid, mis hõlmavad nii üld-, kutse- kui kõrgharidust, kaasa läbipaistvama ja paindlikuma rahvusliku kvalifikatsioonisüsteemi loomisele.
Kokkusaamisel vaadati ka tulevikku. Euroopa 2020 strateegias, mis kinnistab jätkuvaid samme kutsehariduse ja elukestva õppe vallas, on kaks haridust puudutavat suurt eesmärki: vähendada koolist väljalangenute hulka 10% allapoole ja suurendada vähemalt 40%-ni 30-34 aastaste osakaalu, kes on lõpetanud kolmanda astme hariduse või selle ekvivalendi. Samas tuuakse välja ka nimekiri lühiajalistest eesmärkidest, mida saab võtta aluseks tulevastele kokkuvõtetele kogu protsessist.
Globaalne visioon „Kutseharidus aastal 2020“
2020. aastaks peaksid kutseharidussüsteemid olema atraktiivsemad, asjakohasemad, rohkem karjäärile orienteeritud, innovatiivsemad, ligipääsetavamad ja paindlikumad kui 2010. aastal ning peaksid kaasa aitama suurepärasusele ja võrdsusele elukestvas õppes järgmiselt:
1) Atraktiivne ja kõikehõlmav kutseõpe kõrge kvalifikatsiooniga õpetajate ja juhendajatega, innovatiivsed õppemeetodid, kõrgekvaliteediline infrastruktuur ja hooned, tööturu suhtes relevantne ja edasisele haridusele juurdepääsu kindlustav kutseharidus.
2) Kõrge kvaliteediga esmane kutseõpe, mida õppijad, vanemad ja kogu üldsus peab köitvaks valikuks, samaväärseks üldharidusega. Esmane kutseõpe peab varustama õppijaid nii võtmekompetentside kui spetsiifiliste kutseoskustega.
3) Kergesti ligipääsetav ja karjäärile orienteeritud täiendusõpe kutsehariduses töötajatele, tööandjatele, FIEdele ja töötutele, mis aitab kaasa nii kompetentside arendamisele kui muudatustele karjääris.
4) Paindlikud kutseharidussüsteemid, mis põhinevad väljundipõhisel lähenemisel, mis toetavad paindlikke õpiteid ning võimaldavad liikuda eri allsüsteemide vahel haridussüsteemis (üldharidus, kutseõpe, kõrgharidus, täiskasvanuharidus) ning mis võimaldavad mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist, kaasaarvatud nende kompetentside arvestamist, mis on saadud töökohal.
5) Üleeuroopalise haridus- ja koolitusala loomine, läbipaistvate kvalifikatsioonisüsteemidega, mis võimaldavad õpiväljundite ülekandmist ja akumulatsiooni ning kvalifikatsioonide ja kompetentside tunnustamist ja lihtsustavad riikidevahelist mobiilsust.
6) Oluliselt suurenenud võimalused riikidevaheliseks mobiilsuseks kutseõppuritele ja professionaalidele kutseõppes.
7) Kergesti ligipääsetavad ja kõrgekvaliteedilised elukestva õppe informatsiooni, kutsesuunitluse ja nõustamise teenused, mis moodustavad ühtse võrgustiku ning võimaldavad Euroopa kodanikel teha eluterveid otsuseid ning hallata oma õpi ja tööalast karjääri ka traditsioonilistest sooprofiilidest väljapoole.
7) Kergesti ligipääsetavad ja kõrgekvaliteedilised elukestva õppe informatsiooni, kutsesuunitluse ja nõustamise teenused, mis moodustavad ühtse võrgustiku ning võimaldavad Euroopa kodanikel teha eluterveid otsuseid ning hallata oma õpi ja tööalast karjääri ka traditsioonilistest sooprofiilidest väljapoole.
Euroopa kutsehariduspoliitika 2002-2010
Valminud on ka raport (A bridge to the future: European policy for vocational education and training 2002-10), mis toob välja Euroopa riikide koostöös saavutatu ning samal ajal hoiatab ees ootavate riskide eest. Raportit esitleti Brugges toimunud haridusjuhtide mitteametlikul kohtumisel. Raport uurib, kuidas Kopenhaageni protsess on läbi kutseharidusalase koostöö edendamise mõjutanud kutsehariduse valdkonnas ellu viidud reforme viimase kaheksa aasta jooksul. Vabatahtlik koostöö riikide, sotsiaalsete partnerite ja Euroopa Komisjoni vahel on kaasa toonud tähelepanuväärseid saavutusi. Euroopa ühiste kontseptsioonide ja vahendite, näiteks Europass ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, abil on paranenud kvalifikatsioonide läbipaistvus ja suurenenud kodanike mobiilsus. Samas pole nende potentsiaal veel täielikult kasutusel. Selleks, et kodanikud näeksid ja saaksid kasutada kõiki võimalusi, mida Euroopa koostöö tagab, peavad riigid tegema samme täiskasvanuhariduse ja karjääriteenuste arendamisel. Lisaks saavutatu kokkuvõtmisele vaadatakse raportis ka tulevikku ehk kuidas strateegia Euroopa 2020 kinnistab jätkuvaid samme kutsehariduse ja elukestva õppe vallas.
Valminud on ka inglisekeelne ülevaade Eesti kohta: A Bridge to the Future: European Policy for Vocational Education and Training 2002-2010: National Policy Report: Estonia (2010)
Valminud on ka inglisekeelne ülevaade Eesti kohta: A Bridge to the Future: European Policy for Vocational Education and Training 2002-2010: National Policy Report: Estonia (2010)
Poliitikaarengute kohta teistes Euroopa riikides annavad hea ülevaate ReferNet-i võrgustiku poolt koostatud raportid, mis asuvad siin.
Valik linke:
Eesti keeles
„Roomast läbi Maastrichti Kopenhaagenisse: kokkuvõtlikult kutseharidusest Euroopas“: Archimedese tõlgitud bro¹üür kutsehariduspoliitika arengutest Euroopas 1957-2002
Olulised Lissaboni strateegiaga seotud dokumendid on koondatud Riigikantselei kodulehele: http://www.riigikantselei.ee/?id=6065
Inglise keeles
Euroopa Ülemkogu 23.-24. märts 2000. Eesistujariigi järeldused
Presidency Conclusions Lisbon European Council 23 and 24 March 2000
Ingliskeelne kokkuvõte Lissaboni strateegia kohta Europa lehel: http://europa.eu/scadplus/leg/en/cha/c10241.htm
SA Innove | Lõõtsa 4, 11415 Tallinn | E-R 8.30 - 17.00 | Telefon 735 0501 | Faks 735 0600 | E-post: innove[ät]innove.ee
