Bordeaux kommünikee (2008)
Bordeaux kommünikee Kopenhaageni protsessi osana
Kutseharidusalast koostööd Euroopas tehakse Kopenhaageni protsessi raames, mis algatati 2002. aastal lähtuvalt Lissaboni strateegia eesmärkidest. Iga kahe aasta tagant vaadatakse senine areng läbi ning seatakse uued sihid järgmiseks perioodiks. Varem on sellised haridusjuhtide kogunemised toimunud Maastrichtis (2004) ning Helsingis (2006).
Hiljutine kohtumine toimus 26.-27. novembril 2008. a Prantsusmaal Bordeaux’s. Vastu võetud Bordeaux kommünikees määratletakse kutsehariduse tegevusprioriteedid Kopenhaageni protsessi kaheks viimaseks aastaks. Dokumendis tehakse ka ülevaade senistest arengutest ja antakse neile hinnang. Kutseharidust ja selle ülesandeid vaadeldakse üleilmastumise kontekstis ja tulevased ülesanded sõnastatakse selle väljakutseid arvestades.
Bordeaux kommünikee tähtsus
Bordeaux kommünikee tähtsus seisneb kutsehariduse olulisuse ja laiapõhjalisuse rõhutamises kõige kõrgemal tasemel. Bordeaux kommünikee kui laiemale auditooriumile suunatud teksti õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu Nõukogu järeldused 21. nov istungil vastuvõetud kujul. Eelnevalt olid need läbi arutatud mitmete osapoolte vahel, kaasates ka sotsiaalpartnereid. Bordeaux kommünikee vastuvõtmises osalesid Euroopa riikides kutsehariduse eest vastutavad ministrid, sotsiaalpartnerid ja Euroopa Komisjon.
Kutseharidusel nähakse ääretult suurt rolli innovatsiooniprotsessides ning üleminekul teadmistepõhisele majandusele. Samas rõhutatakse ka kutsehariduse sotsiaalset rolli: tagada kõigile võrdsed võimalused hariduse ja järgnevate töövõimaluste saamisel.
Bordeaux kommünikee on oluliseks toeks liikmesriikide endi poliitika kujundamisel. Eestis kasutatakse seda näiteks olulise sisendina uue kutsehariduse arengukava väljatöötamisel.
Ülevaade Kopenhaageni protsessi senistest tulemustest
Bordeaux kohtumisel olid kõik asjaosalised üksmeelel, et 2002. aastal Kopenhaagenis algatatud koostööprotsess on olnud tõhus. Võib öelda, et Euroopa ühine läbipaistvusel ja vastastikusel usaldusel põhinev kutseharidusmaastik on loodud. Kutseharidussüsteemid on moderniseeritud, parandatud on liikuvust.
Kopenhaageni protsessi kõige olulisemaks osaks on olnud teadmiste, oskuste ja pädevuste läbipaistvuse ning vastastikuse tunnustamise põhimõtete arendamine, samuti kvaliteedisüsteemide loomine. Tehtud töö näidetena on praeguseks kokku lepitud informaalse ja mitteformaalse õppe tunnustamise põhimõtetes, loodud Europassi raamistik ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF). Tulemas on ühine ainepunktisüsteem (ECVET) ja Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik (EQARF). Eri institutsioonide ja huvigruppide koostöö edendamiseks on loodud mitmeid töögruppe ja võrgustikke, viiakse läbi pilootuuringuid, tutvustatakse üksteisele parimaid praktikaid.
Nimetatud instrumentidest tõstetakse eriliselt esile just õpitulemustele toetuva EQFi arendamist. See on suuresti tagant tõuganud riiklikel tasandeil toimuvaid muutusi, näiteks EQFiga kooskõlas olevate riiklike kvalifikatsiooniraamistike sisseviimist. Ka teised Kopenhaageni protsessi käigus loodud instrumendid on ajendanud positiivseid muutusi riiklikes tegevussuundades.
Järgmise kahe aasta jooksul soovitakse peamiselt keskenduda juba väljatöötatud meetmete rakendamisele ja nende kooskõla tagamisele. Samuti tuleb Kopenhaageni protsessi lõppedes ning uute majanduslike ja sotsiaalsete väljakutsete valguses välja töötada kutsehariduse edendamise uus strateegiline visioon.
Kutsehariduse tähtsus ja roll üleilmastumise väljakutsetele vastamisel
Euroopa edu tingimuseks on kõrgetasemeline elukestev haridus ning üha suurem ja efektiivsem investeerimine inimkapitali ja loovusse.
Tööturule ja koolitussüsteemidele avaldavad mõju mitmed struktuursed muutused nagu tihenev globaalne konkurents, demograafilised muutused, eelkõige rahvastiku vananemine, kiire tehnoloogiline areng ja keskkonnamuutused, mis tingivad vajaduse panustada säästvasse arengusse. Need muutused nõuavad vajaminevate oskuste adekvaatset prognoosimist ning töötajate oskuste pidevat kohandamist kutsehariduse kaudu, et vähendada tööjõuturul pakutavate ja seal vajaminevate oskuste ebakõla.
Euroopa väljakutsetena nimetatakse ka noorte töötuse endiselt kõrget määra (15.5 % 2007. a), noorte madalat saavutustaset (koolist üksnes põhiharidusega lahkujate hulk on 14,8%, ehkki 2010. a eesmärgiks seati, et see ei ületaks 10%) ning täiskasvanute madalat kvalifikatsioonitaset (täiskasvanud osalevad õppimistegevuses liiga vähe, vanematele ja madalalt kvalfitseeritutele ning väike- ja keskmiste ettevõtete töötajatele on vähe koolituspakkumisi).
Vajadus uue strateegilise visiooni järele
Kutseharidus on nii majandus-, sotsiaal- kui ka tööturupoliitika keskmes. Ühelt poolt peab see pakkuma tipptasemel oskusi, teisalt aga olema kõigile võrdselt kättesaadav ja tagama võrdsed võimalused. Olles lähedalt seotud üldhariduse ja kõrgharidusega, on kutseharidus ka väga oluline elukestva õppe strateegiate rakendamisel. Niisuguses mitmetahulises kontekstis ning arvestades kutseharidusele esitatavaid väljakutseid, on strateegilise raamistiku loomine Euroopa kutseharidusalasele koostööle äärmiselt oluline.
Uut strateegilist visiooni on vaja selleks, et:
- Tagada sotsiaalne sidusus, võrdsus ja kodanikuaktiivsus. Sel eesmärgil peab kutseharidus andma mitmeid üldoskusi (keeleoskus, sotsiaalsed oskused, ettevõtlusalased oskused jne).
- Edendada konkurentsi, innovatsiooni ja loovust. Majandus vajab üha kõrgema kvalifikatsiooniga inimesi ja kutseharidus peab selle tagama, reageerides õigeaegselt tööturu vajadustele.
- Viia ellu elukestva õppe ja liikuvuse ideid. Tuleb luua seosed kutsehariduse ja kõrghariduse ning ka kõigi muude õppevormide vahel (formaalne, mitteformaalne ja informaalne õpe). Samuti tuleb toetada töötajate, õppijate ja õpetajate liikumist erinevate süsteemide ja riikide vahel. Kutseõpetajate ja -koolitajate endi alg- ja täiendõppele aitavad kaasa kvaliteeditagamise mehhanismid. Kõigil tasandeil peavad olema hõlmatud sotsiaalpartnerid ja kõik huvigrupid.
Järgmise kahe aasta prioriteedid
Järgmise kahe aasta vältel tuleb eelkõige keskenduda juba väljatöötatu efektiivsele rakendamisele. Andmaks sellele tööle värsket tõuget, sõnastab Bordeaux kommünikee edasiseks neli prioriteeti.
1. Kutseharidusalaste koostöömeetmete edendamine ja rakendamine
Erilist tähelepanu tuleb pöörata õpitulemustel põhinevate riiklike kvalifikatsioonisüsteemide arendamisele, ühise ainepunktisüsteemi (ECVET) ja kvaliteedi tagamise raamistiku (EQARF) väljaarendamisele ja rakendamisele. Sel otstarbel tuleb arendada ja omavahel siduda erinevaid vahendeid, nagu mitteformaalse ja informaalse õppe tulemuste tunnustamise printsiibid, kvaliteeditagamise vahendid, mitmesugused muud toetusvahendid, asjakohased pilootprojektid, meetodid jne.
2. Kutsehariduse kvaliteedi ja atraktiivsuse tõstmine
Nii tipptasemel koolituse pakkumine kui ka kõigile võrdsete võimaluste tagamine saab kutsehariduses võimalikuks tänu:
- kutsehariduse atraktiivsuse tõstmisele kõikvõimalike sihtgruppide silmis (vahendite näideteks olgu kutseoskusvõistluste korraldamine; erinevate gruppide, eriti haridustee poolelijätnute, madalate oskuste või puuetega inimeste vajaduste arvestamine; info ja elukestva nõustamisteenuse pakkumine; üldhariduse, kutsehariduse, kõrghariduse ja täiskasvanuõppe vaheliste seoste arendamine, võimaldamaks liikumist ühelt kvalifikatsiooniastmelt teisele);
- kutseharidussüsteemide taseme ja kvaliteedi edendamisele (EQARFi arendamine; investeeringute suurendamine õpetajate, koolitajate, juhendajate ja nõustajate esmasesse ja täiendkoolitusse; riiklike kvalifikatsioonisüsteemide arendamine; innovatsiooni ja loovuse soodustamine kutsehariduses; keeleõppe arendamine arvestades kutsehariduse eripära; kutsehariduse, üldhariduse ja kõrghariduse vaheliste üleminekute lihtsustamine; kutsehariduspoliitika toetamine üha parendatud uurimistulemustele ja statistilistele andmetele).
3. Kutsehariduse ja tööturu vahelise seose parandamine
Tööturu ja kutsehariduse vaheliste seoste tugevdamine on järgmise perioodi üks uusi eesmärke. Tagamaks suuremat tööhõivet ja tööhõive turvalisust, ennustamaks ja juhtimaks liikumist tööturul ja innustamaks ärikonkurentsi, peab kutsehariduspoliitika olema seotud tööturuvajadustega. Kaasatud peavad olema sotsiaalpartnerid.
Seda tuleb võimaldada, jätkates oskuste vajaduse kindlakstegemist; tagades sotsiaalpartnerite ja sidusrühmade kaasatus kutsehariduspoliitika arendamisse ja rakendamisse; parandades elukestva nõustamise teenuseid; soodustades täiskasvanuõpet, eriti töökohtadel ning väikeste ja keskmiste ettevõtete vajadusi silmas pidades; arendades mitteformaalse ja informaalse õppe tulemuste tunnustamist (VÕTA); suurendades tööalases koolituses osalejate mobiilsust; suurendades kõrghariduse rolli kutsehariduses (nt rakenduskõrghariduse viimine kutseharidusasutusse).
4. Üleeuroopalise koostöö tugevdamine
Põhieesmärkideks on siin:
- teha Kopenhaageni protsess nähtavamaks tulevastes hariduse ja koolituse valdkonna raamdokumentides Euroopas, tagades samas kutsehariduse ja –koolituse piisava seostatuse üld-, kõrg- ja täiskasvanuhariduse poliitikatega; arendada sidemeid mitmekeelsust ja noori käsitlevate Euroopa poliitikatega;
- arendada koostööd ja vahetada kogemusi kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Üheks oluliseks viisiks Euroopa kutsehariduse ja -koolituse alase koostöö parandamiseks on teineteiselt õppimine ning selle tulemuste kasutamine riiklikus poliitikas. Suuremat koostööd tuleb teha ka Bologna ja Kopenhaageni protsesside vahel.
Bordeaux eesmärkide elluviimine
Kommünikee viimases osas tuuakse esile vajadus rakendada nimetatud prioriteetide elluviimiseks mitmesuguseid rahalisi vahendeid, Euroopa Liidu fonde jne. Samuti toonitatakse veel kord vajadust jätkata koostööd statistika parendamise ning kutseoskuste vajaduste ja võimalike lünkade hindamise vallas, samuti vajadust vahetada teavet kolmandate riikidega, eriti laienemis- ja naabruspoliitikas hõlmatud riikidega.
Järgmine ministrite kohtumine tuleb Brugges, Belgias 2010. a. Selle eesmärgiks on hinnata Kopenhaageni protsessi tulemusi ja mõelda edasiste suundumuste üle.
Kasutatud ja soovitatav materjal:
Dokumendid:
Bordeaux kommünikee - Euroopa tõhustatud koostöö kutsehariduse ja -koolituse vallas: The Bordeaux Communiqué on enhanced European cooperation in vocational education and training
Bordeaux kommünikee kaaskiri: The Bordeaux Communiqué Accompanying Note (18. November 2008)
Muu infomaterjal
Euroopa Liidu arengud kutsehariduse vallas. Bordeaux kommünikee. Andres Punga (Haridus- ja teadusministeerium) ettekanne SA Innove kutsehariduse seirekesksuse infopäeval 12.12.2008.Pressiteated ja uudislood Bordeaux kommünikee vastuvõtmise kohta:
Haridus- ja Teadusministeeriumi pressiteade: Kutseõppes nähakse Euroopa tööturu- ja sotsiaalprobleemide lahendajat
Pressiteade: Commission welcomes Bordeaux Communiqué as major step in European cooperation on vocational education and trainingSA Innove | Lõõtsa 4, 11415 Tallinn | E-R 8.30 - 17.00 | Telefon 735 0501 | Faks 735 0600 | E-post: innove[ät]innove.ee
