Paralleelselt ökotööstuses kasvava vajadusega spetsiifiliste oskuste järele tuleb ka kõigil teistel aladel levitada teadmisi roheküsimustes. Kõigi elualade töötajad peavad laiendama oma oskuste kogumit nii, et nad saaksid aidata kaitsta keskkonda. Roheline mõtteviis mõjutab tööturgu uute töökohtade loomise, olemasolevatele töökohtadele uue sisu andmise ning paljude töökohtade iganenuks tunnistamise kaudu.

Uute töökohtade loomine

Töökohad ökotööstuse enda sektoris hõlmavad keskkonna kvaliteedi säilitamist ja taastamist, ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset, vee, energia ja materjalide tarbimise vähendamist, jäätmete ja saaste tekke minimeerimist ning jäätmekäitlust. Küll mitte kõik, kuid enamik neist töödest nõuab kõrget oskuste taset. Vähem on neid töid, kus piisab madalama tasemega oskustest (näiteks jäätmekäitluses). Keskkonnasektori töökohad kipuvad oskustaseme poolest polariseeruma, pakkudes rohkem võimalusi oskusteskaala eri otstes.

Oskuste muutumine juba olemasolevates ametites

Igat liiki ametid, olgu siis tegemist elektriku, torulukksepa, transporditöölise või kellegi teisega, on mõjutatud keskkonnakaalutlustest. See omakorda mõjutab selgelt täienduskoolitust. Võib öelda, et just siin võib leida laia tööpõllu: hoidmaks inimesi töökõlblikena, on vaja pakkuda õiget keskkonnakoolitust. isiku karjääri õiges punktis. Näiteks energiasektoris peab enamik töödest edasi arenema, ainult vähesed kaovad täiesti. Oluliseks vundamendiks on üldoskused, mis võimaldavad inimestel end kiiremini jätkusuutliku energiamajanduse alal täiendada.

Üks kõige olulisemaid sektoreid on ehitus, mille tähtsamaid osi on keskkonnasõbralik projekteerimine. Ökoloogilise jalajälje vähendamise kõige kuluefektiivsemad viisid on tõsta uute ja olemasolevate ehitiste keskkonnasäästlikkust (environmental performance) ja edendada taastuvate energiaallikate kasutamist. Ent olemaks efektiivne, peavad teadmised keskkonnasõbralike hoonete ehitamise kohta olema midagi sellist, mis liiguks kaskaadina alla kõigile osalevatele tasemetele: planeerijast arhitektini ja sealt elektriku, müürsepa ja torulukksepani. Väga tähtsaks kujuneb seega võime anda keskkonnaküsimustes edasi olulisi ideid. See käib ka selliste diagnostiliste oskuste kohta nagu projekti hindamise ja ökoloogilise jalajälje arvutamise võime.

Olemasolevate töökohtade muutumine iganenuks

Sellesse kategooriasse kuuluvad töökohad, mis on seotud keelustatud materjalide tootmise või heitgaasiderikka tehnoloogia kasutamisega. Siin peab ühiskond pakkuma ümberõpet, et ei kaotataks töökohast ilma jäävate inimeste oskuspotentsiaali.

Taastumatute loodusvarade ärakasutamise tõttu on ohus meie majandus ja ühiskond. Samas võimaldab uue reaalsuse tajumine põnevate uute sektorite, töökohtade, tegevusalade ja oskuste arengut ning annab tõuke rahvusvahelise konkurentsivõime tõeliseks mootoriks olevale innovatsioonile.

Uuri rohelise majanduse kohta lisaks

Publikatsioon Skills for green jobs (2010)
Publikatsioon Future skill needs for the green economy (2009)

Konverentsid, seminarid, koosolekud
Seminar - Learning to be green: Future skills for green jobs (29.09 2010, Belgia)
Tehniline koosolek Skills for green jobs (17.-18.05 2010, Šveits)
Konverents New skills for new jobs (04.02 2010, Belgia)
Foorum Sectors`new skills for new jobs (07.-08.12 2009, Belgia)
Konverents Future skill needs for the green economy (06.-07.10 2008, Thessaloniki, Kreeka)

CEDEFOP-i pressiteated:
European goal of sustainable growth drives creation of new skills in all sectors (28.09 2010)
Training for a green economy: urgent tasks for Europe (05.08 2010)
The new green skills: Not just for eco-industry (24.10 2008)

Briefing note - Skills for green jobs (30.07 2010)