E-oskused
3. detsember 2008
CEDEFOPi tööjõuvajaduse uuring on näidanud, et sektorid ja riigid ei hakka omavahel konkureerima mitte ainult piisava arvu töötajate, vaid ka parimate ajude pärast. Nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele kasvab järsult ning suur osa sellest nõudlusest on just info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektoris ning kõrgemate e-oskuste järele üldiselt.
E-oskuste arendamisel ehk teisisõnu, selliste oskuste arendamisel, mis puudutavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, on väljakutseid oskusteskaala mõlemas otsas. Euroopa peab olema atraktiivne piisavale hulgale IKT kõrgtaseme spetsialistidele, et rahuldada kasvavat nõudlust. Samas tuleb parandada vanemate inimeste ning madalama haridustasemega inimeste IKT-oskusi. Need on grupid, kellega lõhe teiste gruppidega võrreldes e-oskuste osas pidevalt kasvab.
IKT kasutajate arv EL-27 riikides on viimase kolme aasta jooksul küll suurenenud – 2004. aastal kasutas praegusel euroliidu alal internetti 36% inimestest ning 2007. aastal 51% –, kuid üha enam võib selles valdkonnas täheldada erinevusi madala ja kõrgkvalifikatsiooniga inimeste vahel. Kui interneti kasutajate sooline vahe väheneb peaaegu kõikides liikmesriikides, siis vanuseline lõhe samal ajal suureneb. Ligi 90% inimestest vanuses 16–24 aastat on kasutanud arvutit viimase 3 kuu jooksul ja peaaegu 70% kasutavad seda iga päev. 25–54-aastaste grupis on samad arvud vastavalt 70% ja 52% ning 55–74-aastaste kasutajate hulgas vastavalt 30% ja 20%
E-oskuste arengut Euroopas koordineerib E-oskuste Arendamise Juhtkomisjon (
E-Skills Industry Leadership Board (ILB)), mis loodi 2007. aastal eesmärgiga arendada Euroopa tööjõu ja elanikkonna e-oskusi ja digitaalset kirjaoskust 21. sajandil, et Euroopa oleks konkurentsivõimeline, innovatiivne ja kaasaks kõiki gruppe. Euroopa e-oskuste pikaajalise arendamise strateegia on ära toodud Euroopa komisjoni 2007. aasta teatises ”E-oskused kui konkurentsivõime, majanduskasvu ja töökohtade arvu edendajad 21. sajandil”, mis on Euroopa komisjoni veebilehel saadaval ka eestikeelsena.[1] CEDEFOPi ja ILB koostöös peetud konverentsil 2008. aasta oktoobris Thessalonikis räägiti IKT sektori ees seisvatest väljakutsetest. Konverentsi materjalid on CEDEFOPi veebilehel.[2]
Talendilõhe oht
BSA
[3] uuring IKT majandusharu konkurentsivõimest 2008. aastal “Kuidas tehnoloogiasektorid kasvavad”
(How technology sectors grow) viitab sellele, et arenenud maades tuntakse oskustööjõust mõningat puudust. 70% tippjuhtidest arvas, et lähema kolme aasta jooksul muutub nii õigete oskustega inimeste värbamine kui ka nende hoidmine töökohal raskemaks. Üks kolmandik väitis, et see muutub tunduvalt raskemaks. Töökohale vastavate oskustega töötajate põud ei ähvarda mitte ainult väljakujunenud turge, vaid ka arenevate riikide majandusi. IT tootjate suurimaks väljakutseks lähitulevikus ongi õigete oskustega inimeste värbamine, sest küllalt raske on konkureerida Suurbritannia, USA ja Singapuriga, kes pakuvad jätkuvalt parimat keskkonda IT personali arenguks (BSA indeksiga hõlmatud maade hulgast). Ajude väljavool arenevatest riikidest on vaibumas, täheldada võib isegi vastupidist protsessi: IT spetsialistid naasevad koju, kuna neile pakutakse seal häid enesetäiendamise võimalusi.
Muutused oskustes
Esile tõusevad uued nõutavad oskuste kombinatsioonid. Eriti oluline on kombineerida IT ja ärialaseid oskusi, et kasutada suhtlusvõrgustike (social networking) ideed uutmoodi töökeskkonna loomiseks äriorganisatsioonis. Vaja on mõista äriprotsesse sügavuti, et aru saada, kuidas tehnoloogia võiks neile kaasa aidata. Tuleviku ärimudeleid hakkab mõjutama ka see, et IKT ja meedia (eriti meelelahutuslik) on sulandumas.
Kokkuvõtteks
Euroopa Liit, liikmesriikide erasektor ja partnerid peavad jätkama koostööd. Olukorras, kus suureneb nii sektori komplekssus kui ka sektorite globaalne sõltuvus üksteisest ning ähvardamas on majanduskriis, on vaja jätkuvalt ühiselt toetada pikaajalist ja tugevat e-oskuste kava, arendamaks inimeste e-oskusi.
Vaja on luua atraktiivseid loodusteadusliku ja tehnoloogilise hariduse programme, propageerida IKT efektiivset kasutust õpetamises ja elukestvas õppes, pidevalt suhelda tööandjatega, et näha esialgseid märke ähvardavast oskuste põuast, propageerida mitmesuguseid oskuste kombinatsioone, kus esindatud oleksid tehnoloogilised ja pehmed oskused ning interdistsiplinaarsed oskused (BSA andmetel on IKT sektori suurimaks väljakutseks värvata spetsialiste, kellel oleksid ka pehmed ja analüüsioskused). Jätkuma peab koostöö avaliku ja erasektori vahel, et e-oskuste õpetamist ning kõrg- ja kutseharidusalast õpet efektiivselt koordineerida, integreerida ja läbi viia.
E-oskused
CEDEFOPi pressiteade “The European e-skills 2008 conference” (13.10.2008)
[3] BSA- Business Software Alliance