• Huvilisele
• Teadaanded
• Kutsehariduspoliitika arendamine
• Roheline majandus
• Tööjõuvajaduse prognoos ja muutused sektorites
  • Tööjõuvajadus aastani 2020
  • Agro-toidu sektor
  • Turismisektor
  • Nanotehnoloogia sektor
  • Tervishoiusektor
  • E-oskused
• Elukestev õpe
• Kutsete süsteemist
• Eesti kutsehariduse ülevaated
• Trükised
• Infopäevad
• Kontakt

Nanotehnoloogia sektor

8. juuni 2010

Nanotehnoloogia, mida võib pidada 21. sajandi võtmetehnoloogiaks, käsitleb tehnoloogiaid, kus mõõtühikuks on nanomeeter 10 astmes -9 ehk 1 miljardik meetrit. Nanotehnoloogia hõlmab peaaegu kõiki eluvaldkondi (nt meditsiin, bio- ja keskkonnatehnoloogia, keemia-, auto-, tekstiilitööstus jne). Selle keskmine kasvupotentsiaal on ka kõige tagasihoidlikumate hinnangute järgi üle 30% aastas. Tekib palju uusi töökohti: ei vajata ainult teadlasi ja kõrgharidusega inimesi, vaid ka tehnikuid ja kesktasemel spetsialiste kutsekeskhariduse ja rakendusliku kõrgharidusega. Nanotehnoloogia alast haridust toetatakse üksnes EL-s, Indias ja USA-s, ükski Euroopa riik ei tee aga ülisuuri investeeringuid. See on ärevust tekitav olukord, kui arvestada, et vajadus selle valdkonna tööjõu järele kasvab. 
 

Vajaminevad oskused

Kuna nanotehnoloogia on alles arengujärgus ja multidistsiplinaarne, siis on raske määratleda, milliseid oskusi tulevikus vajatakse, seda eriti keskpikka perspektiivi silmas pidades. Euroopas on juba praegu puudus tippspetsialistidest ja teadlastest ning see tendents ilmselt kasvab. Võib õppida kogemusest teiste tehnoloogiate (nt. infotehnoloogia) arengu osas. Võib arvata, et kui nanotehnoloogiat hakatakse kasutama masstoodangus, siis kasvab vajadus kesktaseme oskuste järgi. Arvatakse, et 3-5 aasta pärast kasvab eriti vajadus nanotehnoloogia tootjate, müüjate, selle valdkonna juhtimise ja bürootöö spetsialistide ning ametnike järele.

Vajatakse inimesi, kellel on laiad interdistsiplinaarsed oskused. Inimeste hariduslikuks taustaks peaks olema loodusteadused (matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia) koos rakendusteadustega. Tulevastel töötajatel peaks olema erialadevahelised teadmised, lisaks mõningad ettevõtlusalased ja juhtimisoskused. Olulised on ka tiimitöö oskused, kuna on vaja suhelda ka teiste alade spetsialistidega. Kesktasemel töötajatel on vaja kindlaid valdkondadevahelisi teadmisi, häid sotsiaalseid oskusi ja nad peavad suutma läbi viia selliseid ülesandeid nagu kvaliteedikindlustus ja dokumentatsioon, mis varem kuulusid kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate pädevusse.

Saksamaal on loodud 9 kompetentsikeskust ning ainet õpetatakse 175 kursusel ülikoolis, 48 kursusel rakenduskõrgkoolis, täienduskoolitust pakutakse 21 koolitusel. Nanotehnoloogia alal tegutsevad >660 ettevõtte (neist 480 keskmised ja väikeettevõtted), hinnanguliselt tekib 50 000 otsest töökohta ning 114 000 kaudset töökohta nanotehnoloogias (VDI-Technologiezentrum 2008 www.techportal.de).

Vt. illustreerivaid pilte ja ingliskeelset ettekannet konverentsilt ”Skills for Europe’s future”, 22. veebruaril 2008 Cedefopis "Skill needs in an innovative area: nanotechnology" Uwe Schumann, ISW , Germany.

Ingliskeelsed materjalid: