• Huvilisele
• Teadaanded
• Kutsehariduspoliitika arendamine
• Roheline majandus
• Tööjõuvajaduse prognoos ja muutused sektorites
  • Tööjõuvajadus aastani 2020
  • Agro-toidu sektor
  • Turismisektor
  • Nanotehnoloogia sektor
  • Tervishoiusektor
  • E-oskused
• Elukestev õpe
• Kutsete süsteemist
• Eesti kutsehariduse ülevaated
• Trükised
• Infopäevad
• Kontakt

Tervishoiusektori arengud

18. detsember 2008

Õpituba 22-23. mai 2008
Lõppjäreldused

Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ees on kõigis liikmesmaades samad väljakutsed: vananev rahvastik, tehnoloogilised muutused. Vajadus tervishoiuteenuste järele kasvab. Kasvab ka vajadus tööjõu järele, kellel on õiged oskused ja kompetentsid. Juba praegu on tööjõupuudus õdede, meditsiinispetsialistide ja tervisetehnikute hulgas.

Kriitilised väljakutsed Euroopa tervishoiusektoris

Peakõneleja prof. James Buchan tõi välja olulisimad küsimused poliitikakujundajatele Euroopas:

• Kuidas me teame, kui palju arste, õdesid ja teisi tervishoiutöötajaid koolitada ja tööle võtta? Kuidas parandada värbamist, ametis püsimist ja tagasipöördumist ametisse?
• Millised motivatsioonitegurid on efektiivsed arstide ja õdede puhul?
• Kuidas otsustada, millised on kõige efektiivsem oskuste kooslus (mix) arstide, õdede ja teiste töötajate jaoks ning kuidas seda ära kasutada?
• Kuidas tervishoiutöötajate efektiivsust suurendada?
• Kuidas saavutada õigete piiridega töökoormus üksikisikutele ja tervishoiutöötajate meeskondadele?
  
  Euroopa tervishoiualane tööjõuturg on dünaamiline ning reageerib demograafilistele muudatustele, eriti vananemine, üldistele majandustingimustele, reformidele ja rahastamisele tervishoiusektoris, palgatasemele ja karjäärivõimalustele ning seadusemuudatustele, nt. tööaja kohta käivad direktiivid. Hiljuti Euroopa Liitu astunud uued liikmesriigid, kus tervishoiutöötajad on suhteliselt madala palgaga, mõjutab samuti tööjõuturgu, soodustades tervishoiutöötajate rände rikkamatesse riikidesse. Siiski ei ole 2004. a. ränne uutest liikmesriikidest olnud nii kõrge kui oli prognoosinud OECD.
  
  Tervishoiusektori tööjõuprobleemide lahendustena nähakse nelja põhikomponenti: integreeritud tööjõu planeerimine, parem värbamine ja ametis püsimine, parem oskuste bukett (mix) ja parem oskuste (ära)kasutamine. 

Muutustrendid 

Paljudes riikides liidetakse väiksemaid haiglaid kokku suuremateks, et säästa kulusid. Tervishoiupersonalilt nõutakse üha enam administratiivülesannete täitmist, kuna kasvab kontroll ja aruandluskohustus. Mitmesuguseid arhiivisüsteeme jms tuleb paremini organiseerida. Nende haldamiseks tuleb tagada parim oskuste kombinatsioon, et vabastada meditsiinipersonali aeg patsientidega toimetamiseks. Üldiselt on finantseerimine, juhtimine ja majanduslikud aspektid muutunud tervishoiusüsteemis palju mõjukamaks, nii et meditsiinilisi kaalutlusi ei nähta mitte alati prioriteedina.

Kasvab erasektori osatähtsus meditsiinis, näiteks ilukirurgia, puusaoperatsioonide või vanuritele suunatud teenuste osas. Riiklikel haiglatel on raskusi kõigi vajaminevate teenuste pakkumisel. Enamus erameditsiiniteenuste pakkujaist keskenduvad vaid mõnele üksikule teenusele.

Enamuses riikides püütakse haiglapäevade hulka vähendada. Teenused liiguvad seega haiglapatsientide hooldelt rohkem ambulatoorsete teenuste poole. Koduhooldus on muutumas igal pool tähtsamaks. Tervishoid rõhutab patsiendi „tervikhoolduse“ kontseptsiooni, kus patsiendile tagatakse kõrgetasemeline hooldus nii enne haiglasse tulekut kui pärast haiglast lahkumist.

Küsimuseks on see, kuidas korraldada tervishoiusüsteem patsiendi kannul käivaks, mitte aga lasta patsiendil käia süsteemi kannul? Võtmemõisteks on lõimitud juhtimine ja lõimitud ravi/hooldus. Kuidas koolitada personali sellega seotud ülesandeid täitma? Kuna arstid on üha spetsialiseerunumad, siis on patsientidel süsteemi läbimiseks vaja juhendamist. Töötajad peavad keskenduma sellele, kuidas patsiente läbi süsteemi suunata. 

Väljakutsed inimressursile

IKT valdkond. Tuleb toime tulla uute tehnoloogiatega, mis on loodud või mida saab kasutada paremaks diagnoosimiseks, administreerimiseks, raviks, hoolduseks. Tervisega seotud IKT on tohutult muutnud seda, kuidas tervishoiutöötajad ja tarbijad koguvad otsuste tegemiseks vajaminevat tervise- ja meditsiiniinfot.

Juhtimisalased oskused tervishoius

Tervishoiu juhtimine esitab tohutult väljakutseid ja annab võimalusi ettevõtetele ja nende töötajaile. Tervishoiusektori juhid peavad toimima tõhusalt kõigis traditsioonilistes ärijuhtimise valdkondades, nt olema mõjutatud uuest avalikust haldusest. Kuid nad peavad hakkama saama ka juhtimisega ning tulema toime valdkonnas toimuvate muutustega seoses tehnoloogia, teaduse ja demograafiliste arengutega.

Haridus- ja koolitusvajadused

Haridusse investeerimine on kriitilise tähtsusega, kuna kvalifikatsiooni saamine võtab kaua aega. Rohkem vajatakse keskmise ja kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid, samas on töötajate vananemise tõttu vaja asendada ka madalakvalifikatsioonilisi. Kasvab teeninduse tähtsus. Kvalifikatsiooninõuded kõigil ametikohtadel küll kasvavad, kuid samas kasvab vajadus lihttööd tegevate inimeste järele.

Hariduspoliitikad ja –strateegiad peavad ühendama koolis ja tööl õppimise, ühendama ametite ja kvalifikatsioonide tasemel toimiva nõudluse ja pakkumise poole, keskenduma kvaliteeditagamisele, värbamisele, õpetajate ja koolitajate kvalifikatsioonile ja nendevahelisele koostööle.

Tagamaks integreeritud tervishoidu, peavad haridus- ja koolitussüsteemid pakkuma analüütilisi ja juhtimisalaseid oskusi koos arusaamisega tehnoloogia rollist muutustes. Selline haridus peab olema tõhus kombinatsioon klassiruumiõppest ja tõelisest tööst sektoris.