6. oktoober 2008
Ly: "Lähetuses osalemine andis mitmeid ideid, kuidas oma töökohas võiks tööd paremini korraldada. Tekkis hulk ideid, mida tahaks oma töös proovida, mõjus positiivselt loovuse arengule ja sain praktilisi näpunäiteid. Kindlasti paranes minu inglise keele oskus ja õppisin uusi inimesi tundma. Kolleegidele on, mida rääkida ja võib-olla nende ideedega saame koolis karjääriplaneerimist kui õppekava läbivat teemat paremini ellu viia. Kontaktide loomine sealsete spetsialistidega võimaldab edaspidi infovahetust mõlema maa spetsialistide vahel."
![]() |
Kaia-Leena: "Hindan väga ülevaadet selle kohta, kuidas Inglismaal õpi- või käitumisraskustega noortega tegelemine on organiseeritud. Samuti võimalust suhelda inglise keeles oma eriala inimestega ning tekkinud kontakte."
Ly: "Pean analoogse projekti korraldamist vajalikuks ka edaspidi. Inimesed saavad läbi selle kogemusi, mis viivad neid oma töös edasi ja samas annavad sellised projektid kindlustunde, et käiakse õiget rada. Kindlasti saavad nendest lähetustest alguse suhted, mis viivad nii inimesi kui riike edasi. Soovitan kõigile, kes praeguseks kõhklevad, osaleda edaspidi."
Piret/Kristi: "Saime ettekujutuse, missugused meetodid toimivad ja mis mitte. Soomlaste kogemust saaks praegu väga hästi Eestis kasutada, kuna kutsesuunitlus muutub läbiva teemana kohustuslikuks. Parem on õppida teiste vigadest kui kohe hakata neid ise tegema. Näiteks peavad olema abistavate ametite rollid koolis hästi paigas (kes mida teeb ja kuidas õpilased seda rolli tajuvad). Praegu näiteks olemas meil koolides sotsiaaltöötajad ja koolipsühholoogid ning pisitasa lisandumas ka kutsesuunitluse koordinaatorid. Tähtis on, et nad üksteise tööd ei dubleeriks ja et nad teeksid koostööd ning õpilased teaksid, kelle poole nad missuguste muredega pöörduda saavad. Tähtis on ka, et kooli ja omavalitsus saaksid aru nende ametikohtade loomise pealt kokku."
Piret/Kristi: "Meelde jäid põhiliselt kaks märksõna, mida jälgitakse Soome erinevates süsteemides alates põhikoolist kuni NOKIANI, need on „lihtsus“ ja „paindlikkus“. Kui suudaks neid kahte põhiprintsiipi jälgida oma töös oleks väga hea. Kui nüüd täpsustada natuke sama punkti võiks öelda, et õppekavades peaks sama moodi keskenduma rohkem reaalsele elule ja sellele mida saab kohe ka päris elus rakendada."
Eva-Maria: "Lähetus oli väga praktiline ja hariv. Saadud teadmised ja tekkinud ideed, mis kogunesid nii Taani süsteemi tundma õppides kui teiste programmis osalejatega vesteldes, on kindlasti teatud määral rakendatavad Eesti karjäärinõustamise süsteemi ja karjäärinõustajate koolituse arendamisel."
Mirjam: "Üks enam rõõmupakkuvam detail, mis igast ettekandest Taani (kuid ka muude) spetsialistide ettekannetest välja tuli, on see, et nemad mõistavad karjääri ning karjäärinõustamise alla sama, mis meie. Ning ka probleemid nende mõistete levitamisega eri riikides on samad: erialaspetsialistid võivad küll neist mõistetest ühtmoodi aru saada, kuid tavainimesed näevad neil mõistetel ikka veel aegunud tähendusi.
Mirjam: "Pean kindlasti vajalikuks ACADEMIA projekti jätkata ning ka järgmistel aastatel Eesti karjäärinõustajatele võimalust anda end kurssi viia mujal Euroopas toimuvaga. Selline lähetus annab lisaks uutele teadmistele ning kasulikele tutvustele juurde ka tööindu."
Eva-Maria: "Lähetus aitas mitmekülgsemalt analüüsida karjäärinõustamise võimalikku arengukäiku Eesti kontekstis ning prognoosida suundi karjäärinõustamisalases koolituses nii sihtrühma kui teemaderingi arvestades."
Kristel: "Kõige enam ehk mõjutas kultuuriline kogemus, ühelt pool sain kinnitust ja stiimuli keelt edasi õppida, kuna nii kohalikud kui ka gruppi kuulunud inimesed rääkisid siiski vähe inglise keelt. Olemasolevate arendamiseks ja edaspidiste suhete loomiseks on hispaania või prantsuse keele omandamine väga vajalik – nagu öeldakse iga keel annab ühe maailma juurde. Antud koolituse käigus veendusin antud tõdemuses jällegi."