Avaleht > Karjääri- ja nõustamisteenused > Projektid, programmid > Arhiiv > Karjääriteenuste projekt 2005-2008 > Uuring
6. jaanuar 2009
Uuringu tulemusi tutvustav seminar toimus 24. mail 2006 Rahvusraamatukogus. Loe lisaks uuringu tulemustest.
2005. aasta lõpus käivitus ESF Karjääriteenuste projekti raames üleriigiline karjääriteenuste valdkonna uuring, mille ülesandeks oli kaardistada karjääriteenuste hetkeolukord Eestis – teenuse levik, kättesaadavus ning teenuse kasutajate ja osutajate suhtumine. Uuring toob välja karjääriplaneerimist toetavate teenuste tänased nõrkused ja tugevused ning annab seeläbi lähteinfo süsteemi edasiarendamiseks. Seda esiteks nii organisatsioonilise ja kui korraldusliku külje täiustamiseks. Teiseks ka nende meetmete väljatöötamiseks, mis puudutavad teenuste sisu ning kindlustavad nende kättesaadavuse ja kasutajate rahulolu. Lisaks sellele on uuringu tulemused aluseks karjääriteenuste seiresüsteemi käivitamisele, mis peaks võimaldama muutuste jälgimise ja põhinäitajate võrreldavuse Eestile lähedaste EL maadega.
Uuringut teostav firma valiti perioodil 18.10.2005 kuni 4.11.2005 riigihanke (lihtmenetlus) konkursiga, milles osutus valituks TNS EMOR.
10.-11.11.2005 toimus uuringule eelnev ja uurijaid toetav seminar-koolitus, kuhu lisaks kohalikele valdkonna asjatundjatele oli kaasatud ka rahvusavaheline ekspert, et kindlustada haakuvus teistes EL riikides pikaajaliselt kasutuses olnud karjääriteenuste uurimise metoodikaga.
Uuring viidi läbi kahe alam-uuringuna
Karjääriteenuste osutajate seas viidi läbi veebiküsitlus ja kvalitatiivsed süvaintervjuud. Karjääriteenuste kasutajate, sh potentsiaalsete kasutajarühmade seas korraldati telefoniküsitlus.
Uuringu sihtrühmadeks olid:
Detsembris alustati kvalitatiivsete süvaintervjuudega, mida viidi läbi kümne spetsialistiga. Telefoniküsitlused toimusid jaanuaris-veebruaris.
Uuringumetoodika koostamisel ja uuringute läbiviimisel arvestati, et uuringu tulemused vastaksid järgmistele kriteeriumidele:
1. Võimaldaksid kaardistada Eesti hetkeolukorra teenuste levikul, kättesaadavusel, teenustesse suhtumisel, kasutamisel ja osutamisel, arvestades siinset spetsiifikat ja tuginedes karjääriäriteenuste süsteemi erinevate osapoolte hinnangutele.
2. Võimaldaksid teha järeldusi praeguse karjääriplaneerimist toetavate teenuste süsteemi nõrkustest ja tugevustest Eestis ning täiendamist vajavatest külgedest:
3. Uuringute planeerimisel arvestati, et need saaksid olla aluseks karjääriteenuste seiresüsteemi käivitamisele. Uuringute üheks väljundiks olid seega ka ettepanekud seiresüsteemi käivitamiseks (sihtgrupid, vajalikud põhinäitajad) koos kasutatava uuringumetoodika (uuringumeetodid, valim) kirjeldusega.
Lisaks muutuste fikseerimisele Eestis peab monitooringusüsteem võimaldama võrdlust ka Eestile lähedaste EL maade karjääriinfo süsteemide põhiliste näitajatega. Selle hõlbustamiseks pakkusime uuringu läbiviijatele võimaluse osaleda koolitusel, kuhu kaasasime vastava ala asjatundjaid väliseksperte.