Disainitudengite hüpe tulevikku
17. september 2009
Mõiste ”arukas disain” levib kunstiringkondades kulutulena – kõik räägivad sellest, kõik tahavad rohkem teada. Eestis saavad noored disainerid aruka disainiga tutvust teha Euroopa Liidult toetust saanud projekti ”Arukate toodete disain – tuleviku eriala” kaudu.
Kas tegu on ulmeteadusega või jõuab arukas disain ka meie argiellu? Vastab Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini osakonna juhataja Martin Pärn.
Kuidas eristada arukaid tooteid tavalistest?
Tool, kapp, lusikas või kirves on meile vajalikud tooted ja jäävad selleks ka tulevikus. Kuid on ka teistsuguseid tooteid, näiteks telefon või raadio, mis sisaldavad digitaalset tehnoloogiat ja on pidevas muutumises. Nendele on lõputult üritatud välja mõelda vormi, kuid ikkagi on tänapäeval asjalood nii, et kui tool on konkreetse kujuga, siis iga uus telefon on lihtsalt üks järjekordne klots. Kui järele mõelda, siis polegi meil telefoni või raadiot füüsiliselt vaja – me vajame ainult teenust või tegevust, mida nad vahendavad.
Võib öelda, et tehnoloogia areng muudab sellised esemed käepärasemaks, väiksemaks ja võimekamaks, kuni me saame aru, et ei vajagi neid asju endid, vaid ainult nende vahendatavat teenust. Telerit me ju ei vaja, pilti võib sama hästi edastada ka näiteks sein või tapeet. Arukad tooted ongi need, mis on seotud tehnoloogia arenguga. Juba praegu ei vaja me kallimate autode avamiseks võtit, vaid meil on taskus kiip: auto tunneb autojuhi ära ja teeb ukse lahti, valele inimesele ta ust ei ava. Tootesse on imbunud mõistus, toode oskab käituda arukalt. Ja disainerid püüavadki muuta asjade käitumist intelligentsemaks.
Alustasite koos tudengitega arukate toodete kavandamist kurtidele mõeldud abivahenditest. Miks valisite just selle niši?
Tegime endale ülesande huvitavamaks ja selgemaks. Kurdi puhul on selge, et disainer ei saa teha sellist asja, nagu meeldib talle endale, vaid ta peab õppima mõistma kurtide vajadusi. See võimaldab meil, disainereil, oma kammitsetud mõttemaailmast välja tulla ja leida lahendusi, mis pärast võivad olla kõigile head. Loodi ju teleri kaugjuhtimispult alguses voodihaigetele. Ja beebialarm tehti algselt kurtidele emadele, et nad märkaks lapse nuttu.
Mida noored disainerid on praeguseks juba välja mõelnud?
Näiteks avastasime üllatusena, et kurtidele noortele meeldib kuulata muusikat. Loomulikult teevad nad seda teisiti kui kuuljad, nad tajuvad rütmi. Paar meie projekti tegelevad nüüd sellega, kuidas edastada kurtidele muusikat neile meelepärases vormis – vastasel korral peavad nad kuulama seda hästi valjusti, aga siis kuulevad seda paraku ka naabrid. Samuti suhtlusega seotud teemad – kurtide laste rühma kasvataja ei saa kogu rühmaga korraga suhelda, sest suhtluse alustamiseks on vaja visuaalset kontakti.
Üheks nutikaks ideeks on tapeet, millel on väikeste lindude ja suuremate loomade pildid elevandini välja. Kurtidele lastele on vaja õpetada arusaamist mürast, mida nad tekitavad, kuid ise ei kuule. Siin reageerib mürale seinal olev muster: näiteks kui lapsed teevad natuke müra, kaovad ära linnud, kui keskmiselt, kaovad rebased ja kui müra on väga suur, kaovad ka elevandid. See on hea näide, kus tehnoloogilised võimalused on täna juba olemas ja disaini abil leitakse sellele tehnoloogiale meeldiv, mänguline ning kasulik rakendus.
Kuhu tahate välja jõuda?
Meie eesmärk ei ole luua uusi tooteid, küll aga arendada neid inimestele meelepärasemaks ja loomulikumaks.
Eesti Kunstiakadeemiale (EKA) tähendab see projekt eelkõige uue perspektiivse teema sissetoomist, millest võiks tulevikus kujuneda üks tudengite spetsialiseerumisharu. Oluline on ka see, et toote ja tekstiilidisain saavad selles valdkonnas teha interdistsiplinaarset koostööd IT Kolledži inseneridega.
Kolmeaastane ühisprojekt
EKA tekstiili- ja tootedisaini osakondade koostatud projekt sai Euroopa Liidu struktuurifondidest ligi 4 miljonit krooni toetust. Kolme aasta jooksul korraldatakse kursusi ja meistriklasse EKA ja IT Kolledži tudengitele, infoüritusi ja seminare tootearenduse spetsialistidele ja tegevdisaineritele. Eestisse kutsutakse rahvusvaheliselt tunnustatud spetsialiste
ja koolitatakse tulevasi õppejõude, kes võiksid projekti lõppedes õpetada arukate toodete valdkonda EKA-s ja IT Kolledžis.
- Kevadsemestril oli tudengite esimene ühine meistriklass. Tootedisaini osakond alustas kursust “Vaiksed abilised”, mille eesmärk on välja töötada nüüdistehnoloogiaid hõlmavaid tootekontseptsioone kurtidele.
- Tekstiilitudengite meistriklassis tutvustas kõrgtehnoloogilisi tekstiilimaterjale Katherine Moriwak New Yorgist.
- EKA tekstiilidisaini osakond korraldas Briti Nõukogu toetusel avaliku loengu, mille esinejaks oli rahvusvaheliselt tuntud tekstiili- ja tehnoloogiakonsultant, mitmete publikatsioonide autor Marie O’Mahony.
Projekt sai toetust meetme 1.1 kaudu.
Valdkonnad
SA Innove | Lõõtsa 4, 11415 Tallinn | E-R 8.30 - 17.00 | Telefon 699 8080 | Faks 699 8081 | E-post: innove[ät]innove.ee
