Kõik mis meie noorele, seda noor ühiskonnale!
10. september 2008
 |
Põltsamaa on roheline väikelinn, kus võib kokku lugeda 21 silda, peaaegu nagu väike Veneetsia juba. Ühe silla juures jääb jalutajale silma vana paekivist maja, mis alati tuledes särab.
Sisenedes majja näete tegevuses noori: kes surfab netis, kes vaatab televiisorit või videofilme, kes uurib stendile pandud materjale või askeldab kööginurgas pannkooke küpsetada. Mõni istub mõtlikult koolitusnurgas või vestleb noorsootöötajaga. Alles mõned kuud tagasi oli hoone elutu, ainsateks hingelisteks katusel kükitavad varesed. Tänu uuele projektile leidis siia tee üle 430 noore. Keskuses on välja töötatud 11 noorte sotsiaalse kaasatuse suurendamise abinõud.
Aga alustagem algusest. Vabatahtlik töö ja noortega rääkimine andis meile kindlust, et väikelinnagi noore huvi on oma vaba aega veeta võimalikult kasulikult, et saada hästi toimetulevaks ühiskonnaliikmeks. Selleks on aga vaja teavet ja arendavat tegevust.
Kuna NÜ Juventus juhatuse liikmed on juba seitse aastat projektitaotlusi kirjutanud, polnud projektikirjutamine suureks probleemiks. Kui taotleja aga satub olema esmakirjutaja, võib taotlust vaadates esmalt silmist küll kirjuks võtta. Kuidas selles kõiges orienteeruda? Samas on ju teada, et hiljem ei juhi projekti üks inimene vaid tööd teeb meeskond, nii võib taotluse kirjutamisel juba töö jaotada ja iga valdkonna esindaja saab tegeleda oma lõiguga.
Enne kui taotlust kirjutada tasub kontrollida (lugedes näiteks meetme 1.1 määrust), kas juriidiliselt vastate nõutud tingimustele, kas teie eesmärk on kooskõlas meetme eesmärgiga, kas suudate leida omafinantseeringu, inimesed, aja igapäevase töö kõrvalt jne. Projekt ise aitab lahendada olulisi probleeme, aitab koondada ressursse, loob uusi koostöövorme väljaspool organisatsiooni ning aitab kaasa allüksuste vahelisele koostööle. Ära ei tasu unustada ka, et loovus ja uuendusmeelne õhkkond pakub projektis osalejatele vaheldust.
Millest alustada? Meie alustasime lisadest, neid on taotluses rohkem kui taotlust ennast Vaadake, et lisade kokkupanemine ei jääks viimasele päevale. Samuti tuleb ametiasutustest saadavate dokumentide taotlemisel arvestada, et nende asutuste töötajate efektiivsus ei sõltu alati teist.
Aga taotlusvorm ise… pikk ka täitmata kujul. Lähemalt vaadates näete, et osa sellest saab täita vaid riste tehes. Teksti õigekiri ja vormistus aitavad sinust korrektset muljet jätta. Taotluse hindaja ei ole reeglina sinu valdkonna spetsialist, seetõttu kirjuta lahti projekti taust, keskne problemaatika ja kasutatud terminid.
Mis puutub projekti, soovitan ära täita loogilise raammaatriksi, mis aitab läbi mõtelda tegevused, tulemused, hindamise alused, ressursid, riskid, eeldused. Raske õppustel aga kerge lahingus, sest hiljem on lihtne copy-paste meetodil suurt osa projektitaotlusest täita. Mida detailsem kava ja mida paremini lugeja suudab seda lugedes tulemust ette kujutada, seda suurem on tõenäosus, et projekti ideed toetatakse. Lase enne taotluse esitamist lugeda projekti mõnel tuttaval, kas nad saavad ideest, eesmärkidest, tegevustest jm piisava ülevaate.
Kõige keerulisem osa on ehk indikaatorid, mis samuti taotlejatele esmapilgul tühised näivad, hiljem aga kuidagi väga oluliseks muutuvad. Millega ma tõestan, et mu projekt läheb õiget rada? Millega ma seda hindan? Tekivad mõtted, et kas rahakasutus on ikka mõttekas? Kas tulemused, mis tahan saavutada on üldse saavutatavad?
Üldse tasuks ehk projekti kirjutamisel võtta kätte hilisem aruandevorm. Kirjutades eesmärke ei mõelda kahjuks põhjalikult läbi, kuidas selle täitmist täpselt kontrollida. Pigem püütakse rõhutada äärmiselt keeruka eesmärgilause loomisele. Siis tundub projekt ju kvaliteetsem.
Eesmärkide sõnastamisel tuleb jälgida, mida üks või teine fond nõuab. Õnneks on meetmes 1.1 olemas „Abiks taotlejale”, kust leiab nii mõndagi vajalikku eesmärkide kirjutamisel. Eesmärk on seisund, mida tahame saavutada. Tekib küsimus, mis siis tulemus on? Sellele on samuti lihtne seletus. Tulemus on toode-produkt, mida tahame saavutada. Eesmärk näitab selle toote kvaliteedi muutust. Polegi väga raske, mis?
Eelarve. Kui on olemas loogiline raammaatriks, siis on olemas peaaegu kõik vajalik, et alustada eelarvega. Kulude plaan on oluline nii projekti rahastajale, taotleva organisatsiooni juhtkonnale ja loomulikult projektijuhile. Olete ju maatriksis oma ressursid läbi mõelnud. Eelarve soovitan teha Exceli vormis ja kasutada valemeid. Siis kindel, et arvutamisega ei eksi ja iga korral, kui midagi muudate ei tule uuesti üle arvutada. Eelarve peab olema seotud projekti eesmärkide ja tegevustega, eelarvest peab aru saama ka inimene, kes ei ole valdkonnas spetsialist. Kuluartiklite maksumused peavad olema realistlikud ja põhjendatud! Lisage hinnapakkumised või hinnakirjad teenuse või toote kohta. Hinnapakkumised peavad kehtima ka projekti rakendamise ajal. Ümmargused summad pole reeglina loogilised ega reaalsed, täpsed hinnad äratavad usaldust. Ära unusta riske: hinnad muutuvad, projekti tegevused ja seega kulud muutuvad jne.
Planeerimisel on oluline leida koostööpartnerid ja kaasfinantseerijad ning sõlmida eelnevalt kokkulepped. Partner peab panustama lisaväärtust! On eeldavasti loomulik, et olete omafinantseeringu otsimisega varem alustanud kui 2 nädalat enne taotlusvooru lõppu. Täpse summa saab anda aga eelarve valmimisel. Eelarvet pole vaja suureks ajada, sest hiljem käib raha saamine ikka konkreetsete arvete alusel.
Mida veel uutele taotlejatele südamele panna? Taotlejad arvavad, et mida keerulisem ja mida pikem on jutt taotluses , seda kvaliteetsem see on. Tegelikkuses vasta kõigile ankeedis olevatele küsimustele, pigem konkreetselt kui kõrgelennuliselt ja laialivalguvalt. Ideaalset teksti pikkust ei ole olemas. Eemaldage ebavajalik, aga pange kirja kõik vajalik ning vältige pikki lauseid.
Taotlejad arvavad, et hästi kirjutatud projekt saab kindlasti toetuse. Tegelikkuses peab projekti idee kattuma strateegiate ja muude arengukavadega sh meetme 1.1 eesmärkide ja tingimustega. Taotlejad arvavad, et mida rohkem on partnereid, seda kvaliteetsem on projekt. Tegelikkuses peab igal partneril projektis ka vastutav roll olema.
Seega soovime ka Teile head pealehakkamist. Vaadates meie projektis osalevate noorte rahulolu, oleme me õnnelikud, et selle kadalipu läbi tegemine. Kõik, mis meie teeme noorele, teeb tema ühiskonnale! Seda mõtet peas hoides püüame projekti ka edukalt lõpuni viia.
Heidi Klamp
NÜ Juventus juhatuse esimees
Valdkonnad
SA Innove | Lõõtsa 4, 11415 Tallinn | E-R 8.30 - 17.00 | Telefon 735 0501 | Faks 735 0600 | E-post: innove[ät]innove.ee
