Õnnetus karastab tulevast pilooti
10. september 2008
(Projekt sai toetust meetme 4.3 kaudu)
Noor piloot alustab maandumist – järsku on aga lennuki tuledesäras armatuurlaud pime ja seierid nullis. Mootorist kostavad ärevust tekitavad hääled, ilmselt on üks mootor süttinud. Reisijaid haarab paanika…
Tegu on siiski õppeõnnetusega – toimub Tartu lennukolledžis piloodiks õppiva tudengi harjutustund. Elulised ohuolukorrad mängitakse läbi Euroopa Liidu toetusel ostetud lennu- ja navigatsiooniprotseduuride imitaatoris, mis on üles seatud kolledži õppekeskuses Ülenurme lennujaamas.
pVäikelennuki kabiini ja selle sisustust jäljendav treeningseade meelitab Ülenurmele kokku külalisi ja toob kolledži harjutustundidesse elevust. Seade matkib lendamise hääli ja hoiatussignaale väga tõetruult. “Ainus, mis jääb tundmata, on see värin seljanärvis, mille tekitab põnts, kui maanduv lennuk puutub kokku maaga,” ütleb kolledži arendusprorektor Kaido Kasak proovisõidu lõppedes.
Imitaatoriga saab harjutada lendu olukorras, kus piloot ei näe maad, vaid peab tegema otsuseid ainult navigatsiooniseadmete näitudele tuginedes, just nagu reisilennukite piloodid, kes lendavad pealpool pilvi. Õhkutõusul või maandumisel võib tekkida sama olukord siis, kui ilm läheb käest ära ja pilved varjavad nähtavuse täielikult.
Lisaks modelleerib lennuinstruktor tudengile õnnetusi. Tema tööruum asub kokpiti taga ja sealsete arvutite abil võib ta näiteks mootori seisata või panna selle põlema, tekitada erinevaid meteoroloogilisi olukordi, näiteks jäätumist. Sellistest olukordadest väljatulekuks on kindlad reeglid, mis tuleb lennukoolis selgeks õppida.
“Tudengid on imitatsiooniseadmest vaimustuses,” muigab Kaido Kasak. Ta lisab, et päris avariišokki õppurid siiski üle elama ei pea. Avariilise olukorra kriitilises seisus hakkavad tööle kellad ja viled ning töötavad seni, kuni asi on veel kontrollitav. Kui aga virtuaalne õnnetus on käes, lülitab seade ennast välja.
Tudengi kommentaar
KERT NORMET
III kursuse tudeng
Imitaator on vägev asi. Mina olen teinud läbi selle olukorra, kus läks põlema parem mootor. Saime muidugi hakkama, alla ei kukkunud – ega me mingid algajad ole! Kas tegelikus hädaolukorras on kõik samamoodi, seda ma õnneks ei tea. Aga tundus väga tõetruu.
Treeninguks presidendilennuk
Tänu imitaatorile lõpetavad Tartu lennukolledži piloodid, kes on ohuolukorrad ka praktiliselt läbi mänginud. “Meie endine kolleeg, kes praegu töötab Estonian Airis, tegi hiljuti läbi täiendõppe Norras. Seal treeniti täpselt samasuguseid asju: ühe mootoriga maandumist, teisele ringile minemist, suitsu kabiinis, hapnikumaskide kasutamist. Ainult et nemad harjutasid Boeing 737 kokpitis, meil on väiksem lennuk, King Air 200,” räägib Kasak.
King Air 200 on maailmas levinud, heade lennuomadustega turbopropellerlennuk, mis suudab lennata sama kõrgel kui reaktiivreisilennukid. Olgu öeldud, et ka Lennart Meril oli kunagi selline, kuid Meri loobus presidendilennukist suurte ülalpidamiskulude tõttu.
Ülenurme lennukolledži treeningseade on Baltimaades ainulaadne. Kui Käärikul peeti lennunduskõrgkoolide spordimänge ja lätlasi-leedukaid ka Ülenurmele ekskursioonile toodi, paistis külaliste reaktsioonist isegi üksjagu kadedust.
Kasaku hinnangul saavad Eesti lennutudengid väga hea koolituse. Tema sõnul on tore on ka see, et imitaator aitab lenduri elukutset populariseerida. Kanada firmas Mectronix Systems Inc valmistatud, ligi 5,5 miljonit krooni maksva lennuimitaatori ostu rahastasid Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik.
Valdkonnad
SA Innove | Lõõtsa 4, 11415 Tallinn | E-R 8.30 - 17.00 | Telefon 735 0501 | Faks 735 0600 | E-post: innove[ät]innove.ee
