Mis on struktuuritoetus?
Struktuuritoetus on Eestile Euroopa Liidu poolt eraldatud selleks, et toetada majanduse arengut ning vähendada seeläbi arenguerinevusi Euroopa regioonide vahel ning tõsta Euroopa Liidu kui terviku konkurentsivõimet maailmaturul.
Perioodil 2007-2013 antakse Euroopa Liidu liikmesriikidele struktuuritoetust kolmest fondist:
Kui perioodil 2004-2006 (struktuurivahendite rakendamine toimub seitsmeaastaste perioodidena, Eesti hakkas struktuurivahenditest osa saama EL-iga ühinemisest) eraldati Eestile vahendeid 12,5 miljardi kooni ulatuses, siis perioodil 2007-2013 on Eestil võimalik kasutada vahendeid 53,3 miljardi krooni ulatuses.
Haridust toetatakse perioodil 2007-2013 Euroopa Sotsiaalfondist 873 miljoni krooniga, mis suunatakse elukestva õppe tagamisse, noorsootöö ning üld- ja kutsehariduse kvaliteedi tõstmisse. Euroopa Regionaalarengu Fondist eraldatakse lisaks 3,3 miljardit krooni hariduse infrastruktuuri arendamiseks.
Ülaltoodud summasid suurendavad Eesti riigi poolt kohustusliku kaasrahastamisena lisatud vahendid.
Kuigi Euroopa Liidu tasandil on otsustatud, kui suures summas liikmesriigid toetust saavad, sõltub raha maksimaalne ärakasutamine siiski liikmesriigist endast. Struktuuritoetust antakse tagantjärele - projektid tuleb eelnevalt ellu viia ja kulutused oma vahenditest katta ning alles seejärel on võimalik taotleda nende hüvitamist Euroopa Komisjoni poolt.
Milline on struktuuritoetuse rakendussüsteem?
Struktuurivahendite kasutamiseks on igal liikmesriigil (suuremad riigid on omakorda jagatud regioonideks) loodud rakendussüsteem ning välja töötatud alusdokumendid.
Perioodil 2004-2006 lähtuti struktuurivahendite jaotamisel "Eesti Riiklikust Arengukavast 2004-2006" ja selle programmitäiendist, perioodil 2007-2013 asendab neid „Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013”.
Eestis vastutab struktuurivahendite rakendamise eest korraldusasutusena rahandusministeerium (kes on ühtlasi ka makseasutus ja auditeeriv asutus). Struktuuritoetuse jaotamise aluseks olevad ning riiklikust struktuurivahendite strateegiast lähtuvad rakenduskavad (inimressursi, elukeskkonna ja majanduskeskkonna arendamise rakenduskavad) on ette valmistatud juhtministeeriumide (vastavalt haridus- ja teadusministeerium, keskkonnaministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium) poolt. Rakenduskavades toodud sisuliste eesmärkide täitmise eest lasub vastutus rakendusasutustel (ministeeriumid ja riigikantselei).
Rakendusüksused (riiklikud ametid ja inspektsioonid, riigi sihtasutused, riigi aktsiaseltsid) menetlevad toetuse taotlusi, kontrollivad väljamaksetaotlusi ning kulude abikõlblikkust, teevad väljamakseid, teostavad järelevalvet projektide üle ning nõustavad toetuse saajaid.
Kuidas toimub struktuuritoetuse eraldamine?
Struktuuritoetuse eraldamine toimub kolmel viisil:
Kust saada lisainfot?
Lisainfo saamiseks struktuuritoetuse kohta soovitame külastada rahandusministeeriumi poolt loodud struktuurifondide kodulehte:http://www.struktuurifondid.ee.
Kui soovite saada infot avanevate taotlusvoorude kohta, siis palun liituge SA Innove uudiskirjaga siin. Huvilistel on võimalik tutvuda ka toetust saanud projektide andmebaasiga.