• Huvilisele
• Toetuse taotlejale
  • Taotlusvoorud
  • Hariduse infrastruktuuri arendamine
    • - Vormid ja abimaterjal
    • - KKK
  • Infopäevade materjalid
  • Rahvusvaheline koostöö
• Toetuse saajale
• Õigusaktid
• Liitu infolistiga
• Kontakt

Korduma Kippuvad Küsimused

5. mai 2009

Allpool on toodud vastused küsimustele, mis investeeringute kavade meetmetest toetust taotlema valmistudes tekkida võivad.

1. Kas me tohime taotluse esitada, kui riigihanget (hanget) pole veel läbi viidud? Me ei tea täpset summat eelarvetabelitesse panna.

Tohite esitada. Taotluse esitamise faasis pole täpne summa vajalik. Hiljem kui hange (hanked) on toimunud, saab teha eelarvesse muudatusi. Kuidas seda teha, ütleb projekti Innove poolne koordinaator.

2. Mis saab siis kui hiljem selgub, et hange kujunes oodatust (Innovele esitatud taotluses) suuremaks (väiksemaks)?

Kui hange kujuneb kallimaks, peate leidma puudujääva raha enda asutuse eelarvest. Kui läks oodatust odavamaks, siis see raha jääb lihtsalt üle.

2.1. kas ülejäänud raha eest võib midagi muud lisaks soetada?

Kui raha jääb üle, siis selle ulatuses võib soetada vaid projekti taotluses ja eeltaotluses märgitud inventari ning seadmeid, mis vastavad projekti eesmärkidele ja tegevustele.

3. Millal ja mis tingimustel tuleb taotleda taotluse rahuldamise otsuse muutmist?

Haldusotuse muutmise tingimused on toodud välja iga meetme määrustes:

Avatud noortekeskuse määruses: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13116392  §22

Kutsekoolide määruses: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13017414   §23

HEV koolide määruses: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12961226   §23

4. Kui põhjalikult kirjutada lahti projekti tegevusi? (mõeldud on tegevuskava mis asub taotlusvormis).

Kirja tuleb panna üldised tegevused. Väga detailidesse mitte minna. Tegevuskava algus peab vastama abikõlblikkuse algusele. Kindlasti tuleb välja tuua põhietapid: projekteerimine, ehitamine, sisustamine, omanikujärelvalve; Samuti hanked eraldi. Soovitavalt lisada ka teavitustegevus. Tegevuskava lõpp peab vastama abikõlblikkuse lõpule.

5. Kuidas koostada väljamaksete prognoosi?

Prognoosi koostamise aluseks tuleb võtta eelavest need tabelid, kus toote välja eelarve aastate lõikes. Väljamaksetaotluse menetlemine on küllalt aja ja töömahukas protsess, seega soovitus-ärge tehke väikestele summadele väljamaksetaotlusi. Kui näiteks projekti suurus on 100 miljonit kr, siis 30 000 kr väljamaksetaotlus on liiga väike! Konsulteerige oma Innove poolse koordinaatoriga; tema annab konkreetset nõu.

6. Kes on allkirjaõiguslik isik? Kes tohib olla allkirjaõiguslik isik üleüldse?

Allikirjaõiguslik isik on see, kellel on vastavad volitused. Kui tegemist on MTÜ-ga, siis selle juhatuse liige. Kui on tegemist riigi alluvuses oleva kutsekooliga, siis kooli direktor. Kui on kohaliku omavalitususe kool (noortekeskus või HEV kool), siis reeglina on allkirjaõiguslik isik selle omavalituse juht (vallavanem, linnapea). Samas sageli volitab omavalituse juht selleks kedagi teist. Kas siis kooli direktorit, mingi osakonna juhatajat (näit. noorteoskaonna juhataja linnavalitsuses). Volitamine võib olla ka seotud teatavate kitsendustega. Näiteks, et riigihangete eest vastutab keegi teine isik; lepingutele kirjutab alla finantsoakonna juhataja vms.

7. Kas kohtukulud on abikõlblikud?

Abikõlblikkuse määruse (VV31.01.07 määrus nr 26) § 15 punkti 3 alusel ei ole abikõlblikud trahvid, viivised ja muud rahalised karistused ning kohtukulud.
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13014925

8. Mis on üldkulud?

Üldkulu on abikõlblik, kui nii on sätestatud vastava meetme tingimuste määruses.

Üldkulude loetelu ja arvestamise korra leiate Vabariigi Valitsuse 31.01.2007 määrusest nr 26 § 3 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13014925

9. Kuidas tuleb talitada, kui ehituseks minev summa ei ületa tõenäoliselt riigihanke piirmäära?

Mõelge enne hinnapakkumiste võtmist asjad põhjalikult läbi – mida te täpselt teha tahate, millised on tähtajad. Siinkohal on mõistlik töösse kaasata ka valla ehitusspetsialist vms. Koostage töö kirjeldus, lisage sellele ehitusprojekt (kui on olemas). Saatke hinnaküsimine üheaegselt vähemalt kolmele firmale (märkige, millal saab kohapeale tulla, kelle käest saab dokumente, ning milline on tähtaeg hinnapakkumiste tegemiseks), ning paluge, et vastataks ka juhul, kui ei soovita pakkumist esitada. Printige saadetud e-kirjad välja, kuna soovime neid näha.
Hinnapakkumiste saabumisel protokollige oma otsus, kus on ära toodud, kes kui suure pakkumise tegi, kelle te võitjaks kuulutasite, ning mis põhjusel (hind ei tarvitse alati olla kõige otsustavam tegur). Seejärel sõlmige valitud ehitajaga leping. Vajadusel täitke riigihangete registris aruanne. Aruande esitamise piirmäärad ja tingimused leiate riigihanke seadusest §37.
Meile peate esitama kõik (kolm) hinnapakkumised, oma koosoleku(te) protokolli(d) ja lepingu koopia.

10. Kui hinnapakkumiste järgi ei tule summa täpselt sama, mis oli kavandis, siis kas omaosalust võib suurendada, ning mis juhtub toetussummaga - kas see võib suureneda või väheneda?

Omaosalust võib alati suurendada, kuid toetussumma võib suureneda ainult vabariigi valitsuse otsusega. Toetussumma võib väheneda ainult juhul, kui te kulutate ise vähem.
Taotlust koostades mõelge sellele, mis saab juhul, kui hange jääb väiksemaks ja vahendeid jääb üle. Te ei saa neid vahendeid kasutada nende tegevuste rahastamiseks, mida projektis ei ole, küll aga võite vahendeid projekti tegevuste raames ühelt realt teisele tõsta, näiteks võite ehituse hanke odavnemisel "tõsta raha" ehituse realt näiteks omanikujärelevalvele – eelduseks on siiski see, et omanikujärelevalve on projekti tegevustes kirjas.

11. Kas igasugune projektiga seotud dokumentatsioon peab kandma sama nime, mille all projekti kavand eelvoorus heaks kiideti, või tohib seda suupärasemaks muuta? Näiteks kas võib „õppehoone fassaadi ja auditooriumi renoveerimise” asemel kasutada „õppehoone renoveerimine”?

Arvetel, väljamaksetaotlustes, aruannetes, arhiveerimisel, ametlikus kirjavahetuses jms tuleb kasutada seda nime, mis on kirjas vabariigi valitsuse otsuses.
Kui taotluse tegevustesse või eesmärkidesse on kirjutatud näiteks hoone A ja hoone B renoveerimine ning lisaks hoone C ehitamine, siis hinnapakkumised, kirjavahetus võib loomulikult olla selline: hoone C omanikujärelvalve küsimine vms.

12. Valituse korraldusega sai meie noortekeskus toetuse. Toetatud projekti nimetus on: "XXX noortekeskuse renoveerimine". Kas me tohime oma noortekeskust ka sisustada? Osta arvuteid, mööblit jms?

Kui projekti nimetuses sisustamist otseselt ei kajastu, siis vaatame üle teie poolt esitatud eelataotluse. Kui eelataotlusest on võimalik välja lugeda, et te olete mõelnud ka sisustamisele, siis meie poolt mingeid vastuväiteid ei ole.

13. Kui tegemist on projektiga, milles midagi ehitatakse, ning abikõlblikes kuludes on ka omanikujärelvalve teenus, siis kuidas tõestada, et seda teenust ka osutati (osutatakse)?

Teenuse osutamise tõendamiseks tuleb säilitada ehituskoosolekute protokollid (meile peate esitama koopiad). On oluline, et omanikujärelvalvet teostav isik võtaks koosolekutest osa ning et see kajastuks ka protokollis. Samuti tuleb omanikujärelvalvet teostaval isikul viibida ehitise vastuvõtmise juures, allkirjastada aktid, jne. See kõik tõestab, et osutati vastavat teenust.

14. Kas toetuse saaja võib muutuda, kui toetatav objekt jääb samaks (näiteks kui mittetulundusühingule X on eraldatud toetus noortekeskuse X renoveerimiseks, siis kas vallavalitsus X võib selle projekti enda peale võtta, nii et toetust saaks tema ise)?

Ei. Toetust saavad ainult investeeringute kavasse kantud organisatsioonid.