Mobile menu

Blogi

USA vabatahtlik Alisa Redding: Minu õpetaja-aasta Eestis

Postituse autor: Alisa Redding

Alisa

Alisa Redding

Sattusin Eestisse Fulbright programmi* kaudu ja olen viimase aasta elanud ja töötanud siin õpetajana. Ma soovisin tulla Eestisse just keelelise sarnasuse tõttu soome keelega ja Venemaaga seonduva ajaloolise tausta tõttu. Olen ise sündinud Soomes, kuid üles kasvanud Ameerika Ühendriikides, kus rääkisin kodus nii inglise kui ka soome keelt. Veetsin oma suved Soomes ja kooliaasta ühendriikides, kogedes tänu sellele mõlema riigi kultuuri ja elustiili.

Mul ei olnud enne Eestisse tulekut just eriti palju õpetajatöö kogemust. Olin peamiselt töötanud väikeste lastega eelkoolis või olnud tuutoriks põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele. Samuti ei olnud mul ka praktikat inglise keele õpetamisel, kuid oli isiklik kogemus võõrkeele õppimisel ja selle keele kasutamisel välismaal. Kandideerisin, mind võeti programmi vastu ja tulin Eestisse tööle abiõpetajaks. .

Minu võõrustajaorganisatsiooniks sai Sihtasutus Innove, kus olin abiks tõlketöödega ning õpetasin ka töötajatele inglise keelt. Õppeaasta jooksul töötasin kahes Tallinna koolis – Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumis ja Pae Gümnaasiumis. Lisaks külastasin Mektory Ameerika keskuse kaudu mitmeid erinevaid koole üle Eesti. Tänu õpetajatööle koolides sain hea praktilise kogemuse ja aimu sellest, mida tähendab olla Eestis õpetaja.

Eesti õpetaja elu

Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumis töötasin peamiselt klassidega, mida õpetas Jevgenija Kozlova. Ta andis inglise keele tunde 5.-12. klassi õpilastele. Käisin seal korra nädalas, neljapäeviti, ja tegelesin erinevate ülesannetega, näiteks hindasin töid ning aitasin õpilastel riigieksamiks ette valmistuda ja ülikoolidesse sooviavaldusi kirjutada. Vahetevahel viisin klassis läbi rühmategevusi või mänge, et lapsed end inglise keeles rääkimisel julgemalt tunneksid. Tegevused ja ülesanded olid klassides erinevad. Õpilased harjutasid vestlust, kirjutamist, grammatikat. Huvitav oli vaadelda klassi õpetaja vaatevinklist. Mõistsin, kui palju aega ja energiat läheb vaja, et päev läbi tunde anda. Pead olema teadlik iga õpilase tugevustest ja nõrkustest ning oskama neid sobivalt rühmadesse paigutada, nii et kõik õpilased saaksid areneda.

Kuigi õpetajaamet on üsna hinnatud elukutse, mis nõuab Eestis magistrikraadi, tundub, et paljud õpetajad ei saa siiski piisavalt kõrget palka ning nad peavad õpetama või töötama ka väljaspool kooli. Minu selleaastane “kaasõpetaja“ andis eratunde pärast kooli tavaliselt kuni kl 20-ni õhtul. Minu jaoks oli selge, et õpilased hindasid Jevgenijat kõrgelt ning et ta tegi kõik, mis võimalik, et luua neile kaasahaarav töökeskkond nii interaktiivsete kui ka õpikupõhiste tegevustega.

Väljakutsed

Pae Gümnaasium oli teiseks kooliks Tallinnas, kus töötasin regulaarselt ja suhtlesin 3.-12. klassi õpilastega. Seal oli mul võimalus tegeleda palju suuremate klasside ja ka nooremate õpilastega. Märkasin, et selle kooli 12. klassi õpilased olid palju vaiksemad ja ei uskunud oma inglise keele oskusesse niipalju kui Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi lapsed. Sellest sai väljakutse nende kaasamisel ning katsel panna neid minuga suhtlema. “Kiirkohting“ oli üheks kõige efektiivsemaks tegevuseks, mille viisin paljude õpilaste hulgas läbi. Õpilased mõtlesid endale välja tegelaskuju (nimi, vanus, rahvus, huvid jms) ning kasutasid seda tegelaskuju teiste õpilaste tundma õppimiseks. Harjutus avas isegi mõned kõige vaiksemad õpilased ning pani nad omavahel võõrkeeles suhtlema, sest väljamõeldud tegelasena esinemine vähendas stressi, mis tavaliselt kaasneb iseendast rääkimisega.

Eesti ja vene õpilaste erinevus

Sain eesti rahvusest õpilastega suhelda pigem mitmetel koolikülastustel või ettekannete tegemisel, sest need kaks kooli, kus peamiselt töötasin, olid venekeelsed. Kuigi alguses tundus tegemist olevat ainult keelelise erinevusega, avastasin, et eesti ja vene õpilaste käitumises on märgatavaid erinevusi. Õpilaste kaasamine osutus mu suurimaks väljakutseks, kui esinesin külalisena eesti koolides või andsin neis tunde. Õpilased kuulasid mind enamasti vaikselt ja viisakalt ning kui pakkusin neile võimalust lõpus küsimusi esitada, ei küsitud mult pahatihti midagi. Vene koolides oli aga suhtlusel teistsugune dünaamika. Õpilased olid aktiivsed ja osalesid vestluses, meenutades mulle isegi ameerika klassiruumi. Erinevus tuli just välja siis, kui tegin ettekande kahele erinevale koolirühmale, mis külastasid Mektoryt. Üks rühm kõneles vene keelt ja teine eesti keelt. Kahe rühma vaheline kontrast oli äärmiselt tugev. Kui eesti õpilased istusid vaikselt ja kuulasid, kostus vene rühmast pidev liikumine ja müra. See ei tähenda, et vene rühmad käituvad halvemini, tegemist oli selgelt käitumusliku erinevusega. Ettekande lõppedes oli vene õpilastel palju küsimusi minu elu kohta ühendriikides ja ka Ameerika poliitika kohta. Julgustasin õpilasi küsima nii palju küsimusi kui võimalik, sest neil ei ole ju sageli võimalust suhelda õpitavat võõrkeelt emakeelena kõneleva inimesega, kuid siiski sain üliharva tagasisidet eesti keelt kõnelevatelt rühmadelt.

Eestlastele USA-d tutvustamas

Koolikülastused viisid mind muuhulgas sellistesse paikadesse nagu Olustvere, Saaremaa, Valga ja Haljala. Sain sealt erinevaid vaatenurki Eesti koolisüsteemi kohta. Sain ka eksperimenteerida mitmesuguste õpetamismeetodite ja ettekannete ideedega ning muidugi pakkus võimalust tutvuda põnevate Eesti paikade ja sealsete inimestega. Tegin koolides sageli ettekandeid Ameerika inglise keelest, piirkondlikest dialektidest ja Ameerika kultuurist. Ettekanded sisaldasid erinevate piirkondade dialektiliste erinevuste videonäiteid, kultuurilisi stereotüüpe ja viktoriini 50 osariigi kohta. Mõned õpilased olid ettekannetest väga huvitatud, teised aga mitte. Oli raske ennustada, kas nad reageerivad mu naljadele positiivselt või lihtsalt naeratavad viisakalt. Võib-olla oli tegu nende inglise keele tasemega, mis arusaamist piiras, kuid see andis mulle ettekannete tegemisel juurde olulisi oskusi. Isegi kui mu publik tundub olevat tuim, pean jätkama vastavalt planeeritule, kui ma just ei ole valmis improviseerima. Väiksemate rühmade ja pikema aja korral õnnestus mul õpilasi kaasata, muuta tundi interaktiivsemaks ja mitte ainult üksi kõneleda, kuid suurematele rühmadele pidin andma väikese show. Mul on hea meel, et mul oli võimalus suhelda nii paljude inimestega üle kogu Eesti ja loodan, et nad said uusi teadmisi inglise keelest ja USA-st.

Lõpupoole töötasin regulaarselt ka Mektory Ameerika keskuses ja viisin koos kahe ameeriklannaga Tallinnas vestlusõhtuid läbi. Õhtud kujutasid endast lõbusat ning interaktiivset võimalust inglise keeles rääkimiseks igas vanuses inimestele. Iga kord oli erinev teema ning keskendusime tihti ameerika pühadele või traditsioonidele. Vestlusõhtu sisaldas interaktiivseid mänge, rühmategevusi ning erinevaid loomingulisi tegevusi. Lisaks tuli mul ka Ameerika saatkonnas läbi viia koosolekuid ja teha  mõned ettekanded koos teiste Fulbrighti programmi inglise keele abiõpetajatega. Sealt sain rühmaõpetuse kogemuse ning teadmise, kuidas mitmekesi tunde planeerida.

Õppetunnid

Iga õpetamiskeskkond nõudis erinevaid ettevalmistuse, kaasatuse ja teadmiste tasemeid. Olen õnnelik, et kogesin neist nii mõndagi ja sain isegi rühmaõpetuse dünaamika kogemuse. Arvan, et aasta õpetajana viis mind tõdemuseni, kui palju tööd nõuab õpetajaks olemine. Olen alati õpetamisse lugupidavalt suhtunud, kuid mitte kunagi mõistnud, kui palju tuleb iga tundi planeerida, nii et tulevased põlved saaksid teadmisi kogu maailmast ning mõistaksid, mis roll neil endil selles on.

Tänan kõiki õpetajaid, kellega mul oli rõõm Eestis kohtuda ja õpetajaid, kes mind ühendriikides õpetasid. Hindan väga teie tööd ja ohverdusi, mida teete teadmiste edasiandmise nimel. Olen tänulik Fulbrighti programmile, mis andis mulle rikastava õpetamisvõimaluse ja kõikidele asutustele ning inimestele, kellega mul oli suurim heameel sel aastal koos töötada. Aitäh, Eesti!

*Fulbrighti programm on suurim USA vahetusprogramm, mis pakub üliõpilastele ja noortele spetsialistidele võimalust omandada rahvusvahelist kraadi, viia läbi teadustöö või teha praktikat õpetades välismaa koolides ja ülikoolides. Programm jagab igal aastal kõikidele õppevaldkondadele umbes 2000 stipendiumi ning tegutseb enam kui 140 riigis üle maailma.

 

Company contact info

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Внимание! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.