Mobile menu

Blogi

Birgit Lao: Kaosele järgneb kohanemine. Distantsõppe head praktikad

Postituse autor: Birgit Lao

Birgit Lao

SA Innove juhatuse esimees Birgit Lao

Üleminek klassiruumis toimuvalt õppelt distantsõppele toimus nii kiiresti, et olulisi ettevalmistusi ei suutnud selleks teha ei kool ja õpetajad ega ka õpilased ja lapsevanemad. Esimene uutmoodi kuu möödus paljude jaoks pigem kaose tähe all, kuid igale kaosele järgneb kohanemine! Tänaseks saame juba palju targemate ja kogenumatena öelda, millised lahendused toimivad ja mida võiks vältida.

Innove õppekavade, -materjalide, -metoodikate ja Rajaleidja keskuste inimesteni jõuab igapäevaselt palju tagasisidet koolidest, õpetajatelt, tugispetsialistidelt ja lapsevanematelt. Tagasiside põhjal oleme koostanud ülevaate sellest, millele õpetajatel tasuks järgnevatel nädalatel distantsõpet korraldades tähelepanu pöörata.

Unustada ei tohi õpetamist

Senini on distantsõpe õpetaja poolt paljuski piirdunud ülesannete jagamisega (lae alla, prindi, täida, pildista, filmi, värvi, saada tagasi). Puudu on jäänud õpetamisest – just see, uute teemade tutvustamine, ei saa jääda lapsevanema rolliks. Lapsevanem saab toetada õpetajat ja õpilast, kuid lapsevanem ei peaks olema õpetaja.

Ka õpetamiseks saab leida e-võimalusi. Näiteks saab õpetaja teha ja saata õpilastele video, kus ta uut osa selgitab. Alles pärast sisulist õpetamist saab toimuda teadmiste kinnistamine ja kontrollime, lisalugemine ja töölehtede täitmine.

Paindlik ja personaalne korraldus

Kõik lapsed ei tule erilises olukorras toime kõigi uute õppimise ja tagasiside andmise meetoditega. Paindlikkus on alati ajakulukas, kuid see on ainus võimalus õpetada ja toetada praeguses olukorras kõiki lapsi. Kui puudub paindlikkus, jäävad mõned õpilased paratamatult õpetusest või toest ilma.

Õpetaja peaks küsima tagasisidet kõigilt lastelt. Tagasiside meetodi võiks valida õpilane ise (näiteks mõni laps võib soovida kirjutada, teine teha video, kolmandalt on kergem saada vastuseid konkreetsetele küsimustele). Õpetaja peaks laste tagasisidet kuulama – kui lapsel on raske, siis pakkuma lisajuhendamist jne.

Õpilastele, kes vajavad üks-ühele juhendamist, tuleb sellist võimalust pakkuda. Mõnede laste jaoks on vaja kirjalikud tööjuhendid täpsemalt lahti kirjutada, näiteks: 1. kõigepealt loe läbi tööjuhis, 2. jooni selles alla olulised andmed, jne. Päevakava asemel tasub anda nädalakavad lõimituna. See aitab ka lapsi, kes ei tule õppimisega iseseisvalt toime – nad saavad valida oma vanemate tööst sõltuvalt aja, mil teha keerukamaid koolitöid koos vanematega. Oluline on märgata, millised metoodikad, võtted ja tempo on lapsele sobilikumad.

Distantsõpe survestab meid rohkem märkama, rohkem personaliseerima. Katsetamine ja sobiva vormi leidmine on uuenduslike olukordade paratamatu osa, praegusel juhul annab see meile võimaluse õppida iga last veelgi enam tundma ja lähenema õpetamisele veelgi enam iga lapse vajadustest ja võimetest lähtuvalt, millest on kasu ka tulevikus!

Klassijuhatajatund

Kord nädalas võiks läbi viia e-klassijuhatajatunni, mis on sobiv vahend kõigis vanuses lastele säilitamaks vahetu suhe õpetaja ja klassikaaslastega. Selleks on palju sobivaid tehnilisi abimehi, mis võimaldavad luua videokõne grupile (näiteks Zoom).

Kevad on aeg kordamiseks

Ei tasu karta, et õppeaasta õpieesmärgid jäävad sel aastal täitmata. Kui selline hirm tekib, siis tasub endale meenutada, et enamik õppeaastast on juba möödas. Kevadel, mõned kuud enne õppeaasta lõppu, ongi õige aeg keskenduda kordamisele.

Kordamine on distantsilt oluliselt kergem, kui uue osa õpetamine ja omandamine. Kordamiseks sobivad hästi lisamaterjalid (loe teksti, vaata videot) ja kinnistavad ülesanded (täida tööleht, mängi mängu), oma õpimappide korrastamine, kokkuvõtete kirjutamine ja analüüsimine jne.

Kordamine võimaldab õpilasel tegeleda praegu selliste ülesannetega, milles teadmised on juba olemas või osaliselt olemas, mis teeb eduelamuse saavutamise kergemaks ja tõstab motivatsiooni.

Kordamine võib praegu olla parem lahendus eriti nendes ainetes või teemade puhul, mille seletusi ja lahendusi õpetajal ei ole võimalik üles filmida, ette näidata – näiteks reaalainetes.

Rühmatöö

Väikestes rühmades koos õppimine on väga motiveeriv, ka nooremas kooliastmes õppivatele lastele. Tuleb jälgida, et keegi klassist ei jääks grupist välja. Samas peaks olema  aktsepteeritav, kui mõni õpilane soovibki üksi toimetada, me õpime ju erinevalt.

Oluline on, et grupitöö tegemiseks leitaks viis, mille puhul pole vaja kohtuda. Näiteks ühine arutelu grupivestluses.

Tsükliõpe

Eriti põhikooli vanemas astmes ja gümnaasiumis on mõistlik ained jagada nädalate vahel. Algklassides on võimalus läbi viia teemapäevasid ja teha e-õppe vabasid päevasid.

Õpetajatel on hetkel palju väljakutseid: hästi ettevalmistatud tundide kokkupanemine, sobiva materjali loomine, info internetiavarustest otsimine, kujundav hindamine ning koostöö ja kokkulepete sõlmimine – see kõik on ajamahukas. Tsükliõppe annab õpetajale lisaaega ning õpilane ei pea pidevalt ümber lülituma ühelt ülesandelt teisele ning olema ajahädas.

Soovitame jagada õppeained ära nii, et korraga tegeletaks maksimaalselt 3-4 õppeainega ja seda võimalusel lõimitult. Võib ka proovida varianti, kus esimene pool nädalast keskendutakse nt eesti keelele, matemaatikale ja kunstile ning nädala teine pool jääb järgmisele kolmikule. Kehaline kasvatus ja muusika sobivad lõiminguks üle nädala.

Keskendumine korraga vähematele õppeainetele annab võimaluse süvenemiseks ja on ühtlasi suurepärane viis õpilase üldpädevusi arendavate uuriva või loova iseloomuga ülesannete/projektide kallal töötamiseks. Loodud töid saaksid töörühmad ühises virtuaaltunnis üksteisele tutvustada, see looks võimaluse ka klassiüleseks suhtluseks.

Rõhk üldpädevustele

Praegu ühiskonnas aktuaalsed teemad võimaldavad arendada õpilastes üldpädevusi, mida on distantsilt ka hõlpsam arendada kui näiteks reaalaineid. Seepärast võib olla tark seada fookus praegu üldpädevuste arendamisele. Üldpädevused ja nende lõimimisvõimalused praegu aktuaalsete teemadega on järgmised.

  • Kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid, üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, teadvustada oma väärtushinnanguid.
  • Sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus toimida vastutustundliku kodanikuna, austada erinevate keskkondade reegleid.
  • Enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise.
  • Õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas.
  • Suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust.
  • Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt.
  • Ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele.
  • Digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes.

Hindamine

Hindama ei pea, aga võib. Hindamine ei saa olla praegusel perioodil esmatähtis. Kui hinnata, siis on tähtis, et õpilane saaks juba enne ülesande täitmist aru, mida ja kuidas hinnatakse. Kontrolli, kas õpilane mõistab, mis on hindamiskriteeriumid ja vajalik sooritus.

Kuid hindelisest hindamisest olulisem on sõnaline tagasiside – informeerimine tulemuslikkusest ja sellest, kuidas edasi liikuda. Tagasiside peaks olema selgesõnaline ning julgustav ja sooritust tunnustav.

Soovitame distantsõppe ajal enim hindamist, mis on enesekontrollipõhine ja diagnostilisi teste soosiv. Innove kodulehelt leiate e-kogud kuues valdkonnas, mille juurde kuuluvad ka diagnostilised testid. Igas e-kogus oleva diagnostilise testi eesmärk on selgitada välja õpilase varasemate teadmiste ja oskuste ulatus ning õppimise käigus tekkinud lüngad konkreetse teema, keeletaseme või osaoskuse kohta.  Ka Opiq keskkond pakub erinevates ainetes enesetestimise (tunnikontrolli/kontrolltöö) funktsionaalsust.

Hindelisest hindamisest olulisem on sõnaline tagasiside – informeerimine tulemuslikkusest ja sellest, kuidas edasi liikuda. Tagasiside peaks olema selgesõnaline ning julgustav ja sooritust tunnustav.

HEV õpilaste toetamine

Algklassilastel ja haridusliku erivajadusega õpilasel ei pruugi veel olla distantsõppeks vajalikke iseseisva töö oskuseid. Nende jaoks on distantsõppe üks oluline eesmärk arendada vastutustunnet ja planeerimisoskust. Tavapäraselt tõhustatud- ja erituge saavad lapsed vajavad ka distantsõppel olles individualiseeritud ülesandeid ja individuaalset juhendamist.

HEV õpilasele võiks lisaks kirjalikule suhtlusele vähemalt korra päevas ka helistada või videokõne teha, selgitada lahti ülesannete tööjuhendid ja ootused õpilasele. Vahelduseks võiks koos kuulata mõnda jutukest, et siis koos selle üle arutleda. Või vaadata koos mõnda filmilõiku ja seda siis koos analüüsida.  Õpetaja võiks teha koostööd kooli tugispetsialistidega, kes saavad distantsõppe ajal olla HEV lastele justkui virtuaalseks abiõpetajaks.

Arusaadav, et HEV õpilase (ja nooremate laste) puhul ei pruugi uue sisu või teema omandamine distantsõppe ajal täielikult õnnestada. Oluline on eeskätt õpilase motivatsiooni hoidmine ning õpilainel olemise tagamine. Sellele aitavad kaasa kergemad õpivormid, ainete lõimimine.

Hirmud ja vaimne heaolu

Oluline on nii õpetaja kui ka lapsevanemana oma muredest ja hirmudest rääkida. Tagasiside vanematelt ja vanematele aitab ennetada õppeprotsessis tekkivaid pingeid. Tagasisideks võib kasutada n-ö lapsevanemate klassijuhatajatundi või suhelda üks-ühele.

Kindlasti võib abi saamiseks pöörduda lähima Innove Rajaleida keskuse poole: www.rajaleidaja.ee Rajeleidja spetsialist saab olla ka vahendaja kooli ning lapsevanema vahel, kui koostöö ei ole veel nii sujuv.

Hirmuks või stressiallikaks võib olla ka ebapiisav digipädevus. Õpetajate, koolijuhtide digipädevust toetab ka haridustehnoloogide infoliin: https://www.hitsa.ee/uudised-1/haridustehnoloogia-infoliin-koolijuhtidele.

Samas annab praegune korraldus võimaluse õpetajatele õppida oma õpilastelt! Suuremate laste, noorte puhul saavad nemad aidata õpetajal digikeskkonnas toimida.

Company contact info

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Внимание! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.