Mobile menu

Blogi

Birgit Lao: Täpne ja mahukas statistika on olemas, aga kuhu jääb empaatia?

Postituse autor: Birgit Lao

Innove juhatuse liige Birgit Lao

Ajendatuna Postimehes ilmunud Aimar Altosaare ja Jaak Valge arvamusloost: „Tuleva aasta rändepoliitika otsused võivad osutuda Eesti pöördepunktiks.“

Me suhtume sisserännanuisse kui konkurentidesse, kes tulevad meilt võtma keelt, kultuuri ja sissetulekut. Samas jätame märkamata, et need kes tulevad, on tegelikult oma püüdlustelt ja saavutustelt üsna tublid. Õpivad keelt, omavad tööd, on püüdlikud ja tahavad pingutada. Sisserännanust lihttöötegija on nagu etteheide, samas lihttöö jääb ka kõige tehnoloogilisemas ühiskonnas alles, see lihtsalt ei pruugi olla tänase päeva lihttöö. Tööjõupuudust tehnoloogiasiire täies mahus ei rahulda, ikka ja alati on vaja oskustööjõudu. Vaatamata riigi pingutustele ei ole meil  piisavalt noori, kes läheksid peale põhiharidust kutsekooli – kutsekooli siirduvate noorte osakaal on pidevalt 25-28% ringis. Ka ümberõpe ei too piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu juurde. Seega pole olnud mingit takistust, miks kohalik noor ei võiks teha lihttööd, kvalifitseeritud tööd, tipptööd, tegelikult üldse tööd.

Lihttöö ja selle vajalikkus – jah, julgeme väita, et odavat ressurssi siia pole vaja. Aga tihti me ei soovi tunnustada neid, kes meile siia sisse rändavad. See pole vaid lihttööline, vaid tihti tippspetsialist, kelle kvalifikatsiooni me automaatselt Euroopa Liidus ei tunnusta. Mul on paar vahetut kogemust ukrainlastega – üks on abielupaar, nn kuldsete kätega inimesed, diplomeeritud, kes teevad kahepeale ka kiriku valmis kui vaja. Nad ei ole lihttöölised. Kogu nende sissetulek liigub Ukrainasse, et kunagi sinna tagasi pöörduda. Teine vahetu kogemus on ukrainlasest oma kodumaal hinnatud pangatöötaja, ei mitte klienditeenindaja. Tema on Eestis kohaliku kooli köögiabiline. Ta on teinud juba karjääri, sest eelmisel õppeaastal oli ta kooli koristaja. Meie ise sunnime häid spetsialiste olema lihttöölised. Sama näide meditsiinitöötajaga – arst, kes koristab, et ära elada. Ja miks nad Eestisse tulid? Sõda tõi.

Ehk siis – enne kui mõistame hukka, püüame saada aru, mis toimub. Ligikaudu 150 000 eestlasest töölist Soomes ei ole 100-aastast rahvusriiki kõigutanud. Seega saame ka meie hakkama inimestega, kes tulevad meile sõna otseses mõttes appi mõnesaja kilomeetri kauguselt. Innove roll sai just tähendust juurde – veelgi rohkem kaasamist, keelekümblust ja haritust!

Company contact info

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Внимание! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.