Mobile menu

Blogi

Einar Rull:  Haridus on üks väärtustest, mis loob rahvale paremad tulevikuväljavaated

Postituse autor: Einar Rull

Einar Rull, Innove analüütik

Einar Rull, Innove analüütik

Peegeldusi Gruusia, Soome ja Eesti haridusest

Kui Gruusia TV küsib teie käest, et mida peaks kohe tegema sealse hariduse parandamiseks, siis selle asemel, et loetleda üles valukohti, mida olete suutnud lennureisil Tallinnast Istanbuli ja Istanbulist Tbilisisse läbi mõelda, jätke need esmalt enda teada. Selle asemel viige jutt faktile, et Gruusia oli viimaste PISA tulemuste järgi riik, kus tulemused tõusid peaaegu kõige rohkem. Eesti tulemused jäid ju praktiliselt samaks või tõusid näiliselt tänu sellele, et teised eesotsas olnud riigid said kehvemini hakkama testi digitaalse vormiga. Selles mõttes on muidugi õige nimetada Eestit e-riigiks.

Paranenud pole ainult Gruusia PISA tulemused vaid kogu Tbilisi ilme. See torkab kohe silma isegi siis, kui te olete pidanud üsna tihedasti Gruusiat külastama. Gruusia abistamine on üks õigemaid asju, mida saame tegelikult ka enda toetamiseks praegu, EV 100  aastal teha, tasudes Euroopa Liitu ja NATO-sse kuulumise veksli eest.

Igasugune koostöö annab peegli enese paremaks nägemiseks. Tunnustatud Cambridge ülikooli professor Tim Oates väidab, et see ongi see kõige ülim, mida koostöö saab anda, sest otsene kopeerimine ja jäljendamine ei pruugi  olla võimalik. Iga riik elab oma sisemise loogika järgi ja vajab oma arengusihtide seadmiseks iseendast selgemat ettekujutust, mis saadakse just teistega koostöös.

Seda võib meil olla raske mõista olukorras, kus arvame, et oma seisu parandamiseks hariduses on lõpuks ometi vaja üle võtta kõik see hea, mida oskame näha Soomes. Tim Oates arvab aga, et Soome hariduse edu põhineb hoopis omal ajal riigi poolt rakendatud rangetes meetmetes. Sajad inspektorid külastasid koole ja tegid suurt selgitustööd haridusstandardite tõstmiseks, õpikuid kontrolliti enne mitu ringi, kui lubati neid kasutada koolis. Riiklik õppekava oli 600 lehekülge ja jälgis valvsalt, et õpetajatel midagi olulist õpilastele ütlemata ei jääks. Kas see on see, mida saame tänases Eestis rakendada? Tundub, et Tim Oates’il on õigus – me ei saa Soome tegeliku edu põhjuseid oma hariduse parandamiseks kasutada. Oma hariduselu arendamiseks peame leidma oma tee.

Haridusega pole keegi kusagil rahul. Ka Gruusias. Vaatamata suurele tõusule ollakse ikkagi üsna taga. Alla baastaset olevate õpilaste arv on riigi tuleviku vaatekohast murettekitav, ehkki kiireim tõus on olnud just kõige nõrgemate õpilaste arvu vähenemise arvelt. Samas tõdevad grusiinid ise, et arvestades üle elatud sõda on olukord pigem ootuspärane. Sõja tõttu kaotati üsna palju aastaid, mida Eesti kasutas oma hariduse uuendamiseks. Nüüd tuleks kaotatud aastad kiiresti järgi teha ning Gruusial on selles palju abilisi. Nimetagem näiteks Unicefi ja Maailmapanka, kus ollakse huvitatud eelkõige just nõrgemate õpilaste aitamisest. Nagu Eestil, on ka Gruusial olnud suureks abiks paguluses elavad kaasmaalased. Tehnoloogia kasutamisega hariduses üritab ka Gruusia teostada suurt arenguhüpet. Meie tiigri asemel hüppab grusiinidel teatavasti hirv.

Kui Eesti hariduse väljakutseks on meie hõre koolivõrk, siis see on tühiasi võrreldes Gruusia mägiküladega, kus mõnes koolis võib olla ainult kolm õpilast, kelle jaoks läheb ka vaja õpetajat, ning soovitavalt võimalikult kõrge kvalifikatsiooniga. Aga kui seda ei ole, peab keegi ikkagi tunnid ära andma. Hirmust, et järsku see keegi jätab midagi tähtsat õpetamata, on Gruusia riiklik  õppekava koos lisadega umbes 2000 lehekülge pikk. Tagajärjeks on see, et keegi ei suuda õpilastega tegelemise kõrvalt Tolstoi romaani „Sõda ja rahu“ mahus õppekava pidevalt lugeda. Eesti abiga on Gruusial nüüd olemas uus ja inimlikes proportsioonides õppekava, mis räägib sellest, mida õpilane peab lõpuks oskama, mitte sellest, mida õpetaja peab klassi ees rääkima.

Kauged Gruusia mägikülad on harjunud omal käel ilma jõulise keskvalitsuse sekkumiseta hakkama saama. Olulisel kohal on erinevad pereettevõtted, kus napib töökäsi ning laste panus on igati oodatud. Paraku ka kooli arvelt. Samas ei ole vanematel ega sellest tulenevalt ka lastel tihti selget ettekujutust, kuidas koolis käimine võiks hiljem nende pere ettevõtte heale käekäigule kaasa aidata. Eriti puudutab see poisse, kelle abi kõige rohkem vajatakse.

Gruusias on õpetaja kuupalk paarisaja euro ringis ja tõsi on see, et nende sissetuleku põhiosa tuleb hoopis veini müügist. Ettevõtlikkusest ei ole Gruusias kunagi puudu olnud. Vaatamata üldisele majandusolukorrale peab igal grusiinil auto olema uhke ja telefon kõige uuem. Kui kõrvaltseisjale võib see lähenemine tunduda irratsionaalne, siis tegelikult on tänu sellele Gruusia tänavapilt drastiliselt muutunud – maha on joonistatud sõidurajad ja kommunikatsiooni­võimaluste paranemine kiirendab ka riigi arenguväljavaateid.

Kultuurilisest taustast lähtuvalt on kiriku roll Gruusias tunduvalt ilmsem kui Eestis. Pühakojast möödudes löövad paljud risti ette ja kummardavad. Ka kiriku mõju koolile on tugevam. Kui meil on üritatud religiooniõpetust hoida konfessioonivaba, et kellegi tundeid mitte haavata, siis Gruusia õppekava kujundamisel on kirikul üsna tugev sõnaõigus ja asjad ei liigu ennem edasi, kui ka kiriku seisukohtadega on arvestatud.

Tahtmatult näeme jälle paralleele Soomega, kus riigieksamid toimuvad isegi nii luterlikus kui ka ortodoksses usuõpetuses. Paralleele Soome ja Gruusia vahel leiab veel. Gruusia on oma talvesõjad ja jätkusõjad maha pidanud nüüd, peaaegu pool sajandit hiljem kui Soome. Ühelt poolt toovad sõjad kaasa tohutut lootusetust ja ületamatut pessimismi. Samas õpetavad hindama seda, mis on tõesti väärtuslik. Ja haridus on üks nendest väärtustest, mis annab rahvale paremad tulevikuväljavaated.

Innove jätkab Unicefi projekti raames haridusalast koostööd Gruusiaga. Eesti praktikad on eriti väärtuslikud siirderiikide hariduse reformimisel!

Company contact info

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Внимание! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.