Mobile menu

Blogi

Einar Rull: Kui pingeline on riigieksamite hindamine teistes riikides

Postituse autor: Einar Rull

Viimasel ajal on tõstatunud meedias teema, et miks riigieksamite tulemuste teadasaamine nii kaua aega võtab. Kuidas on aga riigieksamid korraldatud mujal ja kas saame sealt ka midagi õppida?

Võtame näiteks Ühendkuningriigid

Osades riikides on eksamid eelkõige gümnaasiumi lõpetamiseks, Ühendkuningriigis (ja ka Soomes) aga pigem selgelt ülikooli sisseastumiseksamite sooritamiseks. Ülikool võtab vastu kolme aine eksamitulemuse põhjal ja nõuab ka teatud eksamite olemasolu.

Eksamite periood algas sellel aastal 13. mail ja lõppes 26. juunil. Umbes paar nädalat hiljem kui meil. Igal eksamikeskusel on oma detailne eksamite graafik.

Tulemused saab koolist kätte aga alles 15 augustil kell 10:00 või erandina e-mail teel juba kell 8:00, Šotimaal kus on veidi teine süsteem, juba 6. augustil. Koolijuhid ja kooli kontaktisikud saavad tulemused päev varem. Võrdluseks võib tuua, et Eestis on tulemused kõigil teada hiljemalt 20. juunil.

Ühendkuningriigi õpilastel on aga juba enne riigieksamite tulemuste selgumist vaja hakata ülikoolidesse kohti taotlema. Neil on esimese aasta tulemuste põhjal prognoositud eksamitulemused, mille põhjal on nad esitanud taotlused erinevatesse ülikoolidesse ja saanud sealt vastused. Õpilased valivad endale pakkumistest kõige meelepärasema. Pärast 4. juulit on neil õigus esitada veel täiendavaid taotlusi ülikoolidele kuni 23. oktoobrini, kui nende seniseid taotlusi ei aktsepteeritud.

Ülikoolidel on pärast 31. augustit võimalus korrigeerida oma pakkumisi, kui seniste kriteeriumide põhjal ei saadud kõiki õpilasi kokku.

15. augustil selgub paljudel õpilastel, et nende tulemused on kas halvemad või paremad kui prognoositud. Kui õpilasel on kahtlus, kas hindamise või punktide kokku arvestamise õigsuses, võib ta esitada tasulise apellatsioonitaotluse ja oodata kuni kuu aega, kuni selgub apelleerimise tulemus. Apellerimiseks on vaja õpilase nõusolekut, sest punkte võidakse ka vähendada ja siis tuleb õpilasel muuta oma ülikooli eelistust. Kui selgub, et tegemist on eksamikeskuse veaga, saab õpilane sajakonna naela suuruse apellatsiooni esitamise tasu tagasi.

Kui õpilasel polnud apelleerimisest kasu ja punktid jäid siiski oodatust madalamaks, tuleb tal muuta oma valitavat ülikooli. Kui selgub, et oli rohkem punkte kui prognoositud, võib proovida taotleda kohta ka paremates ülikoolides. Protsess on tulevaste üliõpilaskandidaatide jaoks üsna närviline ja keeruline ning seetõttu on 15. augustist kuni 29. augustini avatud ka telefoninõustamine. Kontakteeruda tuleb ka ülikoolidega, kuhu soovitakse astuda.

Nagu näete, toob hilisem tulemuste selgumine õpilastele ja ülikoolidele kaasa täiendavat määramatust ja närvipinget. Eesti tingimustega võrreldes tundub taoline asjakorraldus üsna ettekujutamatu.

Aga lähme naabrite juurde Soome

Selle aasta kevadised eksamid algasid juba 12. märtsil emakeele ja rootsi (või soome) keele kui teise keele eksamiga. Palju vaidlusi põhjustanud elektrooniline matemaatika eksam toimus 26. märtsil ning kaks päeva hiljem, 28. märtsil,  olid veel elektroonilised keemia, geograafia ja usuteaduse eksamid. Tulemused avaldati 15. mail kell 9:00. Punktid võisid selguda õpilastele juba varem, kuid kuna Soomes on erinevalt Eesist kasutusel normhindamine, selguvad hindepiirid alles pärast kõikide tööde hindamist ja sisestamist ning alles siis on õpilased kindlad, millisesse protsentiil-vahemikku nad kuuluvad.

Esimene hindamine viiakse läbi koolis ja teine eksamikeskuses, sel juhul kui õpilane soovib oma tulemustega ülikooli kandideerida. Esimese hindamise päeva õhtul (eksamipäeval) selguvad hindamise etaloniks oleva „hea vastuse piirid“ ehk hindamisjuhend, millest õpetajad hindamisel lähtuvad. Osa vastuseid on automaathinnatavad.

Kui eksamikeskus on oma tegevuse lõpetanud, täpsustatakse „hea vastuse piire“. Tulemused standardiseeritakse protsentiilskaalale kogu eksamit teinud kontingendi kohta. Protsentiilskaala needus seisneb selles, et kevadised ja sügisesed tulemused ei ole omavahel päris hästi võrreldavad, sest õpilaste kontingendid ei ole võimekuselt võrdsed. Kuid see on õnneks tekitanud vaidlusi üsna kitsas ringis. Soomlastel ei ole kombeks iga asja pärast vaielda.

Tartu Ülikoolist tuli omal ajal soov kasutada protsentiilskaalat ka meil, sest kui midagi on Soomes, siis oleks see justkui kohe ka seetõttu parim meile. Õnneks pärast teisenduse tulemustega tutvumist ja eksamikeskuse selgitustööd sellest siiski loobuti. Kompromissina avaldati protsentiil-astakud täiendavalt, sest punktidest eksamitunnistusel ei ole võimalik kuigi lihtsalt välja lugeda õpilase ligikaudset asukohta eksamitegijate järjestuses. Välisriikide ülikoole aga ühe eksami protsentiil-astak ei huvitanudki, vaid nad soovisid õpilase kõikide eksamite tulemuste keskmise asetust skaalal.

Soomest on õppida niipalju, et isegi pärast elektroonilisele testimisele üleminekut ja esimese hindamise läbiviimist koolis (mis on sisuliselt tasuta hindamiskoolitus õpetajatele, mis mõjutab soodsalt nii õppimist kui ka õpetamist), läheb ikkagi vaja veel veidi üle kahe kuu lõplike eksamitulemuste väljakuulutamiseni.

Ülaltoodu valguses on kolm nädalat, mis kulub viimaste riigieksamite sooritamisest tulemuste teadasaamiseni Eestis, üsnagi mõistlik aeg. Kuna tegemist on kõrge panusega testidega, mida hinnatakse, kontrollitakse ja sisestatakse mitmekordselt, siis ei saa oodata, et see aeg pabereksamite puhul ka edaspidi märkimisväärselt võiks lüheneda. Riigieksamite hindamine on vastutusrikas tegevus, kuna oluline on tagada, et iga õpilane saaks eksamitööle õiglase hinde – riigieksamil saadud punktid võivad nii mõnegi tulemustega piiri peal oleva noore jaoks olla edasisel haridusteel väga olulise tähtsusega.

Artikkel ilmus Eesti Päevalehes

Riigieksamite ajajoon

Hea ülevaate Eesti riigieksamite toimumise protsessist annab ka Tanel Padari osalusel valminud video: 

 

Company contact info

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Внимание! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.