Mobile menu

Blogi

Gunda Tire: Kui „roheline“ on Eesti 15-aastane õpilane?

Postituse autor: Gunda Tire

Gunda Tire, PISA peaspetsialist

Gunda Tire, PISA peaspetsialist

Meenutades möödunud erakordselt kuuma suve, võime takkajärgi tõdeda, et meie Maa on justkui ülekuumenemas. Suvi oli muidugi ilus, ehkki pikk kuumalaine oli paljude inimeste jaoks ka kurnav. Põllumehed vaatasid suve lõpus oma põldudele ja ohkasid, sest saak ähvardas tulla niru.

Kuumuse tagajärjed on jõudnud lõpuks ka linnainimesteni. Belgia rahvustoit – kuulsad Belgia friikartulid – on sel sügisel saledamad ja lühemad kui tavaliselt, sest kartulisaak oli kuuma ilma tõttu silmnähtavalt kesisem. Viimased kümme aastat on olnud sajakonna aasta kõige kuumemad. Seda ei peaks kutsuma enam „kliimamuutuseks“ vaid lausa „kliima kiirmuutuseks“ (rapid climate change).

Augusti kuumalaine keskel ilmutas OECD kokkuvõtte erinevate riikide noorte suhtumisest kliimaprobleemidesse. Selle pealkiri kõlas: „Kas 15-aastased noored on aastate jooksul muutunud keskkonnateadlikumaks (rohelisemaks)?“ Analüüs on koostatud PISA 2006 ja 2015. aasta andmetele tuginedes.

Kuna PISA 2015. aasta uuringu põhivaldkonnaks olid loodusteadused, siis küsiti ootuspäraselt ka terve rida küsimusi, mis kajastasid õpilaste suhtumist loodusteadustesse. Uuriti näiteks, kas neile meeldivad loodusteadused, kui suur huvi on sellealaste erinevate teemade vastu ja kas nad kasutavad neid teadmisi ka oma igapäevases elus. Uuringus paluti õpilastel vastata, kuivõrd nad on tuttavad järgmiste globaalsete keskkonnaprobleemidega:

  • veepuudus;
  • taimede ja loomade väljasuremine;
  • õhusaaste;
  • metsade hävinemine;
  • tuumajäätmed;
  • kasvuhoonegaaside hulga suurenemine atmosfääris.

Eesti õpilased on kõige vähem informeeritud kliimasoojenemist põhjustavate kasvuhoonegaaside teemal. Üle kümne protsendi õpilastest väitsid, et nad ei ole kunagi sellest probleemist kuulnudki. Küsiti ka, kuivõrd nad usuvad, et nimetatud keskkonnaprobleemid muutuvad järgmise 20 aasta jooksul kas:

  • tõsisemaks:
  • jäävad samale tasemele;
  • või leiavad lõpuks lahenduse.

Täpselt samu küsimusi küsiti ka PISA 2006. aasta uuringus, mis tookordki keskendus loodusteadustele. Seega osutus võimalikuks tuvastada, kas ja kuidas (s.t millises suunas) on suhtumised ajas nihkunud.

Ajavahemikul 2006 kuni 2015 on maailma noored tervikuna muutunud keskkonnaprobleemidest selgelt rohkem teadlikuks. Paraku ei saa seda aga väita Eesti noorte puhul, kelle keskkonnateadlikkus ei ole ajas muutunud – 2006. aastal oldi sama teadlikud nagu 2015. aastal.

Teadlikkusele lisaks uuriti, kuivõrd õpilane usub, et nimetatud probleemid saavad lahenduse järgmise 20 aasta jooksul. Seda võiks nimetada optimismi (või vastupidised juhul pessimismi) leviku indeksiks, sest erinevates riikides on muutused selles küsimuses üsna erinevad. Huvitaval kombel on PISA uuringu kõige suuremad optimistid just Eesti õpilased. Selles edetabelis oleme lausa esimesel kohal. Eestile järgnevad Hollandi ja Jaapani õpilased. Paraku ei kuulu esikoht edetabelis alati just kõige ihaldatumate saavutuste hulka. Ainult suure optimismiga ei õnnestu alati kõige edukamalt alandada kasvuhoonegaaside hulka. Pigem on ikka vaja teadlikke kodanikke, kes oma isikliku käitumisega toetavad „rohelist“ elustiili.

PISA 2015 uuringu analüüsist ilmneb, et kõige teadlikumatel õpilastel on mõned ühised omadused. Keskkonnaprobleemidest teadlik õpilane on pigem jõukamast perest, saavutab loodusainete testides kõrgemaid tulemusi, tunneb huvi loodusteemade vastu ja tema koolis rakendatakse uurimuslikku õpet. Analüüs toob välja, et mida teadlikumad on noored keskkonnaprobleemidest, seda pessimistlikumad nad on.

Huvi pärast juhtusin hiljuti lehitsema keskkonnaministeeriumi poolt selle aasta augustis avaldatud uuringut „Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring.“ Kui meie õpilased on teatavasti põhjendamatud optimistid, siis milline on olukord Eestis tervikuna?

Inimeste teadlikus keskkonnaküsimustes on võrreldes 2016. aastaga pisut paranenud. Meie elanikud leiavad näiteks, et üheks keskkonnasäästliku eluviisi põhikomponendiks on prügi sorteerimine. Samas on nad vähemteadlikud asjaolust, et keskkonnakahjude ennetamiseks on lisaks prügi sorteerimisele oluline muuta ka tarbimisharjumusi. Vaid vähesed teadvustavad tõsiasja, et iga muutus algab ikkagi inimese enda käitumisest.

Tuleb tõdeda, et ka täiskasvanud Eesti elanikud on omamoodi optimistid tuleviku keskkonnaprobleemide lahendamise küsimustes. Lausa 45% küsitletute arvates on kaasaja keskkonnaprobleemid tuleviku tehnoloogiate abil lahendatavad. Kas ei tähenda see teataval määral ka seda, et lükatakse vastutus tulevastele põlvedele?

Keskkonnasõbralik käitumine algab kindlasti ikka inimesest endast. Just isiklik kogemus on see, mis sunnib tihti järele mõtlema ka globaalküsimustes. Mida saaks kool siin ära teha? Ühe hea näite võib tuua Brüsselis asuvast Euroopa koolist, kus igal aastal toimub sündmus, mida nimetatakse „sooja kampsuni päevaks“. See päev korraldatakse talvel. Ühel päeval panevad kõik õpilased selga soojema kampsuni ja terves koolis keeratakse küte mõne kraadi võrra alla. Selle üritusega väljendatakse pürgimust, et energiat võiks tarbida ka vähem ja arvutatakse hiljem välja säästu mõju keskkonnale. Loodetavasti tõstab selline jahe kogemus ka noorte keskkonnaprobleemide alast teadlikkust.

 

Kasutatud kirjandus:

  • Echazarra, A. (2018), “Have 15-year-olds become “greener” over the years?”, PISA in Focus, No. 87, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/6534cd38-en.
  • Turu-uuringute AS „Eesti elanikke keskkonnateadlikkuse uuring“, August 2018, uuringu tellija: Keskkonnaministeerium.

 

Company contact info

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Внимание! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.