Mobile menu

Blogi

Gunda Tire: PISA tulemusi oodates – mis kasu oleme saanud PISAst, mida meie haridusest teatakse ja arvatakse

Postituse autor: Gunda Tire

Kolmandal detsembril on meil taaskord põhjust rääkida haridusest. Majandusliku Koostöö ja arengu Organisatsioon OECD avalikustab PISA 2018 uuringu tulemused. Kuidas läks Eesti õpilastel seekord, kas tulemused on langenud, tõusnud või on jäänud samaks?Gunda Tire

Seda infot hoitakse suures saladuses kuni avalikustamise päevani 3. detsembril. Uuring toimus Eesti koolides mullu kevadel ning selles osales 231 kooli. PISA uuringu põhirõhk oli seekord funktsionaalsel lugemisoskusel. See tähendab, et õpilased pidid üsna palju lugema ning hetkel jääb saladuseks, kas parafraseeritud Tammsaare ütlusel on ka tõde sees, et  „Tee töö ja näe vaeva, siis tuleb ka lugemisoskus.“

Mis kasu on Eestil olnud PISA uuringust?

Kindlasti on see olnud hea rohi eestlaste enesehaletsuse vastu, nagu kirjutas Päevaleht 2017. a  detsembril. „Autoriteetses paremusjärjestuses oma õpilaste maailma parimate hulka viimine on paljudele õpetajatele päris tugev motivaator, päikesekiir keskpärase palga, aga rohke tööga argipäevas“ (Päevaleht, 2017).

Maailm on avastanud Eesti kui hea hariduse riigi. Eesti õpilased on oma saavutustega teinud Eesti suureks.

Kasu PISAst on olnud ka Eesti majandusel. Võib öelda, et hoo on sisse saanud haridusturism Eestisse. Innoves on käinud viimase kolme aasta jooksul keskmiselt 50 delegatsiooni aastas, keda me ei ole ise kutsunud. Nad on leidnud meid üles tänu PISA headele tulemustele. Külalisi on olnud Hiinast Brasiiliani. Käinud on ministrid, haridusametnikud, õpetajad, ajakirjanikud ja lihtsalt huvilised. Kuna tavaliselt tahetakse näha ka siinset õppetööd ja koolikorraldust, siis oleme väga tänulikud koolidele, kes on neid lahkesti olnud valmis vastu võtma. Heaks tavaks on saanud õpilaste kaasamine, kus õpilased ise näitavad oma kooli ja räägivad sellest külalistele. Kindlasti aitab see arendada ka õpilaste esinemisoskust ja tugevdab nende kuuluvustunnet ning annab võimaluse olla uhke oma kooli üle.

Tänu PISA tulemustele olen saanud aastaid kutseid osaleda erinevatel rahvusvahelistel hariduskonverentsidel, kus huviga kuulatakse ülevaadet meie haridussüsteemist ning imestatakse, et selline väike riik on PISA testides niivõrd tipus. Tahetakse teada saada, mis on meie haridusedu võti.

Ka Eesti edu PISAs on toonud meile mitmeid koostööpakkumisi rahvusvahelistes projektides. Hetkel on Innove kaasatud kümnesse erinevasse rahvusvahelisse projekti, lisaks oleme saanud haridusvõrgustiku CIDREE liikmeks.

PISA küll viitab ainult heale põhiharidusele, kuid huvilised tulevad  Eestisse ka muude haridusvaldkondade pärast nagu näiteks koolieelne haridus, kutseharidus, kõrgharidus, täiskasvanuharidus, kaasav haridus, aga ka elukestev õpe jms. Eesti on tuntud ka kui digiriik – oleme võõrustanud ka külalisi, kes pole hariduseksperdid, näiteks ettevõtjad, kuid kes tahavad näha ja tutvuda, mil moel kasutatakse meil digivahendeid koolides, lasteaedades, kutsekoolides nii õppimiseks kui ka õpetamiseks.

Mida teavad ja arvavad Eesti haridusest inimesed mujalt?

Tänu erinevatele PISA raames toimuvatele kohtumistele on mul võimalus olnud näha eri riikides meist sootuks erinevat õppekeskkonda ja haridussüsteemi.

Novembri alguses kogesin PISA koordinaatorite kohtumisel, et Eesti haridus on tuntud ka sellises kauges riigis nagu Tai. Ürituse kõrval oli kirsiks tordil erilise kooli külastus, mis on otseselt seotud Eestiga. Eesti aukonsul Bangkokis dr. Virachai Techavijt on suure rahvusvahelise kooli Regent’s International School Bangkok asutaja ja omanik. Kooli sissepääsu juures ripub Eesti lipp ja Eesti nimi on koolis kõikidel tuttav. Õpetajad teavad Eesti PISA tulemuste kohta ja heade õpilastena on ennast tõestanud mõned väga andekad eestlased, kes koolis on õppinud. Kool on tasuline, kuid heade õpitulemuste puhul on võimalik saada erinevaid stipendiume.

Milline näeb välja tõeliselt hea kool? Igal sammul on arusaadav, et rahapuudust koolil ei ole. Koolile on püstitatud väga kõrged eesmärgid, et ta kasvataks tuleviku liidreid, kes lähevad edasi õppima parimatesse maailma ülikoolidesse. Seega akadeemiline pool on väga tõsine. Õpilased peavad õppima, tegema teste ja saama hakkama sellega kaasneva stressiga. Samas on tähis, et haridus oleks väärtuspõhine ning kool pöörab suurt tähelepanu nn iseloomu haridusele (character education), mida Eestis tunneme üldpädevustena. Inimese põhiväärtuste tugevdamiseks osaleb Regent’s Internation School koolide võrgustikus nimega Round Square (https://www.roundsquare.org/), millega on liitunud üle 200 kooli maailmas. Võrgustikul on oma üldpädevuste raamistik, korraldatakse erinevaid üritusi ja programme, mis toetavad õpilaste erinevate oskuste arendamist. Kooli omanik soovitas sügavalt, et on aeg, et ka mõni Eesti kool selle võrguga liituks.

Kardinaalselt teistsuguse kogemuse sain Kosovos, kus külastasin kooli Pristinas. Kosovo valitsus oli püstitanud eesmärgiks, et riigil tuleb parandada oma positsiooni PISA edetabelis. Kosovo oli vaid korra uuringus osalenud ja tulemused olid väga madalad. Nad korraldasid hariduskonverentsi, kus positiivse eeskujuga olid esindatud Eesti, Soome ja ka Albaania, mis on Kosovo jaoks oma regiooni „staar“. Konverentsi raames oli võimalik külastada ka Pristina kesklinna reaalkooli. Inimesed olid väga külalislahked ja sõbralikud, lapsed uudishimulikud ja toredad nagu igal pool maailmas. Kuid rahapuudus oli silmapaistav. Koolimaja oli väsinud, koridorid jahedad, kuna hoiti kütet kokku klassiruumide jaoks. Direktori kabinetis oli suur monitor, kust ta jälgis turvakaamerate abil, mis toimub koolimajas. Õpetajatel olid seljas sinised kitlid, et eristuda õpilastest. Astusime sisse 9. klassi ajalootundi, õpilasi oli palju, õpetaja seisis klassi ette, raamat käes, lapsed konspekteerisid ja teemaks oli Albaania sõda. Lapsed olid jutukad, hea inglise keele oskusega ja esitasid küsimusi Eesti kohta.

Kokkuvõtteks ei saa me ennast Kosovoga võrrelda, neil oli sõda ja teistsugune ajalugu, kuid nähes eri riikide koolielus toimuvat, tekib sageli tunne, et peame sagedamini teadvustama, kui hästi meil tegelikult Eestis läheb. Kui tublid on meie õpetajad ja õpilased ning milline eelis on kõigile kättesaadav tasuta kõrgetasemeline haridus.

Kolmandal detsembril vaatame huviga, kas Kosovo õpilastel läks seekordses PISA uuringus paremini, milline on Tai õpilaste tase, kas põhjanaabrid on endiselt tabeli tipus ja kuidas läks meil endil.

Company contact info

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Внимание! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.