Mobile menu

Blogi

Innove Rajaleidja: Kuidas luua lapsega usalduslik kontakt video vahendusel?

Postituse autor: Innove

Eriolukorra ajal on paljud haridusvaldkonna spetsialistid leidnud end olukorrast, kus endalegi pisut võõras digikeskkonnas tuleks luua usalduslik suhe lapsega.

Vahel on laps eelnevalt tuttav, aga mõnel juhul võib olla tegu ka täiesti esmakordse suhtlusega. Sellises olukorras on näiteks lasteaiaõpetajad, kes tegelevad praegusel ajal koolilaste õppetöös toetamisega. Lapsega video vahendusel kontakti saamine võib olla keerukaks ka vilunud õpetaja või tugispetsialisti jaoks.

Ka Innove Rajaleidja õppenõustajad on viimase pooleteise kuu jooksul kõik uued kontaktid lastega loonud just videosilla vahendusel. Vabatahtlikku videonõustamist oleme Rajaleidjas katsetanud juba pikemat aega. Jagame selle töö käigus kogetud ja õpitud nippe, kuidas lapsega video vahendusel kontakti saada ja lapse aitamiseks vajalikku usalduslikku suhet luua.

Enne videokontakti lapsega

Enne, kui saame luua kontakti lapsega, on oluline luua kontakt vanemaga. Selgitada vanemale, mis ootab ees – kuidas ja millal videokõne toimub, mis on eesmärk, millest tuleb juttu jms.

Kui vanemaga on kokkulepped sõlmitud, võiks paluda vanemal ka lapsele olukorda selgitada. Need lapsed, kes teavad, miks videokõne tehakse ning millest seal üldjoontes räägitakse, on paremini koostööks valmis.

Vanemalt saame ka eelinfo, mis on oluline lapsega kontakti loomiseks: mis lapsele meeldib (nt joonistada) ja mis mitte (nt võõrastega rääkida). Kui laps on näiteks ärev, võib vanemal olla häid soovitusi, kuidas just tema last rahunemisel toetada. Pärast kõnet vanemaga saame paremini valmistuda kõneks lapsega.

Tehnoloogiaga sõbraks

Suhtlus vanemaga enne videonõustamist võib toimuda ka telefoni teel, kuid ka vanemaga video vahendusel kõnelemine annab võimaluse veenduda, kas kõik tarvilik on videonõustamiseks olemas. Kas perel on olemas töötav arvuti, kaamera, mikrofon, internet, kas lapse jaoks on olemas mugav, vaikne ja piisava valgustusega ruum, kus pole segajaid (nt televiisorit).

Esimese videokõne ajal võiks võimalusel olla ekraani juures ka lapse lähedane isik, kes aitab vajadusel lahendada tehnilisi probleeme.

Kui laps pelgab kaamerat, siis tehke kokkulepe, et esialgu vestlete ilma kaamerata, ja kui olete juba tuttavad, siis saab teha uue ettepaneku kaamerad sisse lülitada. Kaamerat pelgavale lapsele on oluline selgitada, milleks kaamera vajalik on. Mõne lapse puhul piisab ka sellest, et kaamera jääb küll sisse, aga laps ise suhtleb kaamera vaateväljast eemal. Mõned lapsed tunnevad end turvalisemalt, kui kõne toimub nutitelefoni, mitte laua- või sülearvuti vahendusel – telefon on neile tuttavam keskkond.

Sobivad jututeemad kontakti loomiseks

Iga kontakti alustuseks tuleb end tutvustada. Isegi, kui vanem on lapsele eesootavast juba rääkinud, tutvustage ennast ka ise. Väljendage soovi ka lapsega tuttavaks saada, näiteks öeldes: Ma tahaksin sinu kohta ka rohkem teada.

Nii vanema kui ka lapsega võib kõnet alustada pehmelt, päevakajaliselt: küsida, kuidas nad end tunnevad, mis mõtted neil seoses eriolukorraga on ja kuidas toime tulevad, mida kõige rohkem vajaksid või puudust tunnevad, mis teeb muret ja mis abi vaja oleks, kiita peret senise toimetuleku eest.

Lapsega kontakti loomiseks võiks enne õppetöö juurde jõudmist esialgu rääkida teemadest, mis pakuvad lapsele endale huvi. Näiteid sobivatest teemadest:

  • Lapse perekond
  • Lapse lemmikloom
  • Lapse lemmikud (õppeaine, raamat, toit jne)
  • Suvi (mida laps suve juures ootab, mida tahab ja plaanib suvel teha jne).

Sellistel teemadel lobisemine on laste puhul suurepärane n-ö jäämurdja. Palju on abi sellest, kui täiskasvanu räägib oma mõtetest ka vastu. Näiteks küsige lapselt küsimusi tema lemmiklooma kohta ja rääkige vastu oma lemmikloomast, miks mitte näidata teineteisele videos oma lemmikuid. Või näidake ja tutvustage lapsele mõnda oma lemmikraamatut, eset, toitu ja paluge lapsel teha sama.

Igal juhul on parem rääkida alustuseks neist asjadest, mis lapsele meeldivad ja mida ta hästi oskab (mitte asjadest, mis ei meeldi ja milles laps abi vajab) ning tunnustada last saadud info põhjal. Nt: Mul on nii hea meel kuulda, et sa oled palju harjutanud ja … selgeks saanud! Või:  Tundub, et kui sa midagi soovid, siis saad sellega hästi hakkama.

Edasi võib lapselt uurida, mis on need tegevused, mis lapsele väga ei meeldi, aga mida ikka peab tegema. Kui nende hulgas on ka koolitöö, on siit hea jätkata: Ma olengi siin (ekraani taga), et saaksime koos neid asju teha, mis sulle esialgu rasked tunduvad. Mis sa arvad, millest me alustada võiksime?

Kui kontakt lapsega tuleb visalt, laps ei hakka rääkima, võib alustuseks rääkida last huvitavatel teemadel tema vanemaga. Tihti liitub laps peatselt ise vestlusega, sest teda hakkab see huvitama. Ka hiljem vanemaga suheldes lubage lapsel juures viibida. Kui laps vaatab pealt, kuidas areneb vestlus täiskasvanute vahel, siis pinge langeb ja tekib usaldus.

Kontakti loomiseks võib suuremate laste puhul proovida kasutada ka näiteks emotsioonikaarte. Näidata ekraanil põhiemotsioonide pilte ja lasta lapsel valida hetkeemotsioon. Vestelda sellest. Vastata ise samaga ehk nimetada enda hetkeemotsioon ja põhjendada seda. Arutada, mis emotsioon toetaks kõige paremini kooliülesannete tegemist (väiksemate lastega: „Missugune nägu võiks sul olla, et matemaatikaülesanne kõige paremini välja tuleks“). Kui parasjagu soodsat emotsionaalset seisundit ei ole, arutada, kuidas saavutada parem enesetunne ja millal võiks uuesti proovida koos õppida.

Nipid, mis aitavad kaasa õppetöö õnnestumisele

  • Rääkige selgeks, kui kaua teie kohtumine kestab, mis on selle eesmärk ja mida on plaanis teha, et laps teaks, kui palju ta peab tööd tegema ja millal ta saab puhata. Ajas ja mahus kokkuleppimine toetab õpimotivatsiooni. Näiteks: Mis sa arvad, kui prooviksime järgmised 30 minutit ühiselt lahendada need kaks matemaatika ülesannet? Vaatame, kas me jõuame varem valmis, või jätkame teisel korral. Seejärel tegeleme järgmised 30 minutit eesti keele ülesannetega.
  • Kokkulepete sõlmimine võiks toimuda koostöös – vaadake koos üle tööd, mis on vaja ära teha. Anna lapsele valikuid. Näiteks: Milliste ülesannetega me võiksime alustada? Mida seejärel teha?
  • Küsige lapselt üks  küsimus    Mitme  küsimuse  esitamisel  valib laps  välja  meeldivama/kergema  või  vastab ainult viimasele.  Vastamata  jäänud küsimuse kordamine on tüütu ja võib tekitada barjääri suhtlemissituatsioonis.
  • Ettevaatlik tuleb olla miks-küsimustega, kuna sageli vastatakse neile ei oska öelda või ma pole sellele mõelnud. Samuti kas-küsimustega, kuna sellele saab vastata lühidalt jah või ei.
  • Andke lapsele aega vastata.
  • Kiitke last siiralt, olge positiivne, naeratage, märgake seda, mis õnnestus. Kui õppetöö läheb visalt, võib paluda lapsel näiteks midagi joonistada ja ekraanile näidata ning kiita seda tööd.
  • Jälgige lapse kehakeelt ja peegeldage seda sõnades: „Ma näen, et sa oled kuidagi õnnetu, väsinud…“.
  • Vestlusele aitab kaasa, kui edasised küsimused tulenevad sellest, mida laps on juba rääkinud, mitte sellest, mida täiskasvanu veel sooviks teada.
  • Soovitav on viia osa õpitegevusest läbi mänguliselt (laulmine, joonistamine näppude ja teiste materjalidega jne, tantsimine ja erinevate tantsuliigutuste õpetamine, muinasjutu loomine ja mänguasjadega lavastamine jne).
  • Ärge unustage puhkepause ja lapsele keeruliste ülesannete vaheldamist meelepärastega.
  • Väikeste lastega aitab õppetööd atraktiivsemaks muuta nt käpiknukk, mänguasi vms. Suuremate lastega sobib kasutada näiteks ekraanijagamist, huvitavate piltide kohta küsimuste küsimust, veebis olevate testide kasutamist (nt https://quizizz.com/; https://kahoot.com/, õpetavaid rakendusi (nt Taskutark, Duolingo) jms.

Toimetulek tagasilöökidega

Kui lapsega ei õnnestu kontakti luua, siis jääge rahulikuks, tänage teda võimaluse eest kohtuda ja proovige mõne aja pärast uuesti. Mõnel lapsel võtabki uute olukordade ja inimestega harjumine enam aega, mõni laps vajab aega, et veenduda vestluspartneri heatahtlikkuses ja soovis aidata.

Ärge üritage last „pehmeks rääkida“, veenda, vaid pakkuge välja lahendusi. Toetage last, öelge näiteks: ma saan sinust aru, raske on rääkida tundmatu inimesega.

Võib-olla saate proovida muud viisi kontakti loomiseks – e-mail, Facebook Messenger vms.  Kui laps ei nõustu üldse rääkima, siis pakkuge välja, et toimub videokõne, mille jooksul laps võib lihtsalt joonistada, Legodest ehitada vms. Ärge andke alla. Lõpuks hakkab laps Teiega rääkima.

Company contact info

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Внимание! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.