Mobile menu

Blogi

Birgit Lao: Täiskasvanute puhul võiks ülikooli sisseastumisel arvestada ka töökogemust ja kutsetunnistust

Postituse autor: Birgit Lao

Birgit Lao

SA Innove juhatuse liige Birgit Lao

Uue kõrgharidusseadustiku väljatöötamiskavatsuses on nimetatud võimalust, et ülikoolidesse võiks õppima pääseda ka keskharidust tõendava dokumendita. Plaanitav ettepanek on leidnud meedias laialdast vastukaja.

Tehtav muudatusettepanek võib tunduda uuenduslik, kuid on olnud vahelduva eduga kaalumisel juba pea 20 aastat. Eesti kutse- ja kõrgkoolid on olnud edukad varasema õpitulemuse arvestamisel, nüüd pööratakse rõhk VÕTA puhul viimasele ehk töökogemuse arvestamisele.

Hetkel õppivale noorele ning põhikooli või gümnaasiumi astmesse suunduvale noorele ei ole muudatus tagauks. See võimalus on suunatud eelkõige täiskasvanud inimesele, kes on kunagi kas gümnaasiumis või kutsekoolis õpingud katkestanud või tal on jäänud keskharidus üldse omandamata, kuid tal on erialane kogemus, pikaajaline valdkondlik täienduskoolituse pagas või omandatud erineva taseme kutsetunnistus(ed). Tegemist on võimaluse andmisega neile, kes tõesti olid üldharidusõppes andekad, kuid seda andekust teatud põhjusel ei märgatud. Töökogemuse arvestamine samas kõiki uksi ei ava. Otsustusõigus jääb ikka kõrgkoolile. Lisaks tuleb arvestada, et üha rohkem liiguvad kõrgkoolid akadeemilise sisseastumistesti suunas, mis tähendab, et kõrgkooli tuleb ka võrdsetel alustel sisse saada.

Kindlasti ei ole tegemist vale signaaliga õppivatele noortele, et ärge pingutage. Gümnaasiumi õppekava näeb ette kaheksa üldpädevuse omandamist, ilma nendeta kõrgkoolis või ka keskhariduse järgses kutseõppes hakkama ei saa. Kõige suuremaks takistuseks ka gümnaasiumiõppe läbinutel on kesised õpipädevused, kõrgkooli oodatakse iseseivalt õppimist planeerida suutvat noort. Tõsi, erandjuhtudel ja kõikides ainevaldkondades andekust omaval noorel võib olla otsetee ülikooli, kuid see pole olnud takistuseks ka hetkel. Ülikoolide juures tegutsevad teaduskoolid töötavad andekate noortega igapäevaselt. Täiskasvanul, kes kasutab edasiõppimiseks VÕTA võimalust, peavad üldpädevused olema läbi elukestva õppe omandatud. Vastasel juhul ei suuda ka tema jätkuõppes püsida.

Ka mitmed teadusuuringud (nt OECD PIAAC 2015) on välja toonud, et mida kõrgem on riigis elanike haridustase, seda suurem on majanduslik kasu nii riigile kui inimesele endale. Seda aga kindlasti hariduse kvaliteeti säilitades. Kiirelt väheneva töötajatega Eesti riigis tuleb mõelda, kuidas igale õppijale ning ka töötajale läheneda individuaalselt. Selleks VÕTA võimalus paarkümmend aastat tagasi ellu kutsutigi.

Täiskasvanud õppija, läbi VÕTA või ilma, on tavapärasest erinev sihtgrupp nii kutse- kui kõrgkoolile. Tegemist on töötava ja õppiva inimesega korraga, kelle vajadusi tuleb edukaks õppeks arvestada. Siin on koolide jaoks valikukoht, kas sellist sihtgruppi õppima oodata või mitte.

Company contact info

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Внимание! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.