Mobile menu

Blogi

Kuidas leevendada omavalitsuses ja haridusasutuses logopeedide, eripedagoogide jt tugispetsialistide puudust?

Postituse autor: Innove

Tänavusel Arvamusfestivali Haridusalal arutleti Innove Rajaleidja eestvedamisel hariduse tugispetsialistide (eriti logopeedide, eripedagoogide ja psühholoogide) puuduse leevendamise võimaluste üle. Arutelu kogunes kuulama enam kui sada inimest, kellest mitmed võtsid ka sõna.Innove Rajaleidja Arvamusfestivalil

Keskeltläbi töötab Eestis praegu üks tugispetsialist umbes 500 õpilase kohta. Seejuures tuge vajab rohkem kui 20% õpilastest. OSKA raportid näitavad, et kasvu ja asendusvajaduse tõttu oleks igal aastal vaja juurde 25 logopeedi, 11 psühholoogi ja 42 eripedagoogi. Murettekitav on spetsialistide kõrge keskmine vanus – rohkem kui pooled logopeedidest on üle 50-aastased, enam kui veerand logopeedidest on üle 60-aastased. Maapiirkondades ei ole igale tugispetsialistile täiskoormust pakkuda, 61% logopeedidest haridussüsteemis töötavad osakoormusega.

Et olukord pikas plaanis paraneks, on juba suurendatud antud erialade vastuvõttu ülikoolides ning lisandunud päevaõppe kõrvale sessioonõppe vorm. Riik on suurendanud koolipidajate rahastust tugiteenuste pakkumiseks, keskmine hariduse tugispetsialisti töötasu 2018. aastal oli 1202 eurot ning alates 2018. aastast saavad tugispetsialistid taotleda ka lähtetoetust). Suuresti PGS-i muudatuste tulemusena kasvas 2018. aastal koolides tugispetsialistina töötavate inimeste arv 21%.

Innove Rajaleidja ArvamusfestivalilArvamusfestivalil oli meie eesmärgiks hoiduda puuduse üle kurtmisest ning keskenduda konstruktiivsetele ja konkreetsetele lahendustele, mis aitaksid tugispetsialistide puudust nüüd ja kohe leevendada. Paneelis osalesid haridus- ja teadusminister Mailis Reps, Pärnu linna kaasava hariduse spetsialist Terje Jürivete, Logopeedide kutsekomisjoni liige ning Saaremaa Laste ja Perede Tugikeskuse juht Aaro Nursi, Innove Rajaleidja Lääne-Eesti piirkonna juht Tiina Kütt, Neeme kooli direktor Karin Soosalu, Innove Rajaleidja videologopeed Marie Petrovitš ning Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna nõunik Piret Liba. Arutelu modereerisid Innove hariduse tugiteenuste agentuuri juht Nele Labi ja Haapsalu Linnavalitsuse abilinnapea hariduse alal Liina Põld. Osalejad tõid näiteid headest praktikatest, mida saab ja võiks haridusasutustes ning omavalitsustes rakendada.

Jürivete, Nursi ja Kütt kirjeldasid puuduse leevendamise ühe olulisima lahendusena omavalitsuse haridusasutustes töötavate tugispetsialistide kokku koondamise esmatasandi keskusesse. Kui ühel koolil või lasteaial on tihti pakkuda vaid osakoormusega tugispetsialisti kohta ning see ei ole tööotsijate seas atraktiivne võimalus, siis esmatasandi keskus annab täiskoha ühe tööandja juures. Ühises keskuses töötamine võimaldab värvata tudengeid abispetsialistidena, kes saavad kutseliste kolleegide juhendamisel tegeleda kergemate juhtumitega. Keskuses saab koostada ekspertrühmasid, koguda ja jagada omavahel häid praktikaid, arutada juhtumite üle. Kusjuures lastega tegemise asukohaks jääb ikkagi haridusasutus.Innove Rajaleidja Arvamusfestivalil

Mis aga kõige tähtsam, spetsialistide koondamine ühte asutusse võimaldab paremini koordineerida nende omavahelist tööjaotust, selgitasid Nursi ja Kütt. Vältida olukordi, kus üks lasteaed leiab endale ainult logopeedi, teine aga ainult eripedagoogi. Meie haridusasutustes on vanast ajast harjumus, et igas lasteaias ja algkoolis peab olema täiskohaga logopeed, kuid igapäevaselt tegelevad logopeedid lasteaias ka näiteks normaalse kõne arenguga laste kooliks ettevalmistamisega (mis on õpetaja töö) või koolis lugemis- ja kirjutamisraskustega õpilastega (mis on kergematel juhtudel klassiõpetaja , raskematel eripedagoogi pärusmaa). Kui logopeedid saaksid tegeleda ainult sellega, mida nad tegelikult õppinud on – kõneraviga – ei lähekski logopeede koguarvult nii palju vaja. Selle asjaolu tõid mitmeid kordi välja ka nii panelistide kui ka rahva seas olnud logopeedid ning haridusminister.

Mailis Repsi hinnangul on vaja ühiskonnas ümber hinnata lasteaia- ja kooliõpetaja tööülesanded. Vana harjumus, kus erivajadusega laps saadeti erispetsialisti juurde, ei toimi enam, sest eripedagoogilist tuge vajavate laste hulk on nii suur, et erisustega tegelemine pole enam erijuhtum, vaid pedagoogi tavatöö. Haridussüsteem peab vastama laste vajadustele – milliste oskustega õpetajaid tänased lapsed vajavad, kui suuri (väikseid) klasse tänased lapsed vajavad. Tänastel õpetajatel on olemas eripedagoogiline ettevalmistus. Et julgustada õpetajaid oma eripedagoogilisi oskusi rakendama ja ülikoolis õpitud teadmisi värskendada, saab korraldada koolitusi – näiteks lugemise ja kirjutamise eeloskuste kujundamise koolitus lasteaiaõpetajaile, tõi Kütt näite.

Lasteaia- ja klassiõpetajate, aga ka tugispetsialistide koormust reguleerida aitab õpetaja abi või abiõpetaja palkamine, keda on tööturul siiski oluliselt enam saada kui logopeede, eripedagooge või psühholooge. Karin Soosalu hinnangul on mitmete lihtsate olukordade lahendamise delegeerimine õpetajale ja abiõpetajate kaasamine oluline ka seepärast, et last on oluline märgata ja aidata kohe selles olukorras, kus ta hätta jääb. Kui vaja, viia klassiruumist ära, tagumisse pinki, diivanile või trepile, rääkida. Lapse pärast tunde spetsialisti juurde saatmine tundub aga lapsele nagu väike karistus.

Soosalu kogemusel on lastel ka palju selliseid probleeme, mille lahendus on lihtsam ning mis ei peagi tugispetsialistini välja viima. Näiteks algavad ärevus, paha tuju ja kiusamine keskendumisraskustest, mida tingib väsitav ja lärmakas õhkkond koolis. Püüdes korraldada lastele võimalikult rahulik koolipäev (Neeme koolis puhkavad pooled õpilased samal ajal kui teine pool õpib, mis soosib koolimajas vaikust), vähenevad ka käitumisprobleemid ja õpiraskused.

Lastele turvatunde pakkumiseks kasutab Neeme kool ka tugiõpilaste süsteemi. Igal õpilasel on endast vanem tugiõpilane, lapsed õpivad üksteist märkama ja teineteist aitama. Koolis on kehtestanud ja kõigile õpilastele selgelt kommunikeeritud reegel: märkamine ei ole kaebamine. Kõigile õpetajatele on selge reegel: iga täiskasvanu ülesanne on valmidus last kuulata, mitte ainult psühholoogi.

Innove Rajaleidja ArvamusfestivalilMitmed praktikud nii panelistide kui ka arutelu kuulajate seast rääkisid, et palju kasu on abi tugiteenuse tegeliku vajaduse hindamisest. Näiteks Haapsalus läksid korraga pensionile kolme lasteaia logopeedid, kellele ei olnud võimalik leida asendajat. Kõigis kolmes lasteaias käis logopeedi juures umbes 30 last. Rajaleidja keskus hindas ära kõik 90 logopeedi teenusel olnud last, mille käigus selgus, et tegelikult vajas kõneravi 30 last. Linn sai palgata kolme lasteaia peale ühe tugispetsialisti, kes tegeleb täistööajaga logopeediteenuse pakkumise, mitte muude ülesannetega. Sarnaselt lasi logopeedi teenust vajavad lapsed üle hinnata Neeme kool, kus selgus, et tegelikult vajab teenust vaid kaks last. Logopeedi värbamisest loobuti, selle asemel maksab omavalitsus kinni nende kahe lapse regulaarse sõidutamise Tallinnasse ja teenuse sealse eralogopeedi juures. Ülejäänud varasemalt logopeedi teenuse nimekirjas olnud õpilased vajasid tegelikult eripedagoogi või sedagi mitte. Sarnast lahendus ühes väikses maakoolis jagati ka publiku seast.

Mingil määral aitab tugispetsialistide koormust vähendada ka dubleerivate hindamiste kaotamine. Mitmed omavalitsused osalevadki juba SKA, sotsiaalministeeriumi ja haridusministeeriumi hindamiste ühendamise pilootprogrammis. Hästi toimivad ka kohaliku tasandi kokkulepped, nt Haapsalus on leppinud asutused omavahel kokku, et koormuse vähendamiseks ja perekondade operatiivsemaks abistamiseks aktsepteerivad kohalik rehabilitatsioonikeskus ja Rajaleidja keskus teineteise koostatud hindamisi.

Rahva seast pakuti välja ka idee, et tugiteenuseid pakkuvatel asutustel võiks olla ühtne infosüsteem, kust on kõik lapsega varasemalt teistes asutustes tehtu näha. Minister Reps selgitas aga ära, et seda võimalust on aastaid arutatud ning seoses delikaatsete isikuandmete kaitsega ei saa sellist süsteemi olema. Ka Tiina Kütt märkis, et lastekaitse seisukohalt on oluline, et perekond saaks ise otsustada, mida ja kellele oma lapse kohta jagada.

Kui spetsialisti tõesti võtta ei ole, näiteks välismaal elavate eesti laste või kaugemate maapiirkondade elanike aitamiseks, siis saab kasutada teenuse pakkumist videosilla vahendusel. Marie Petrovitš kirjeldas oma aastapikkust kogemust logopeedi teenuse pakkumisel logopeedita maakoolides. Koolis peab selleks olema vaikne ruum, arvuti, väga hea internetiühendus ja Skype programm. Väiksemate laste puhul ka abistaja, kes aitab arvutis õigeid nuppe vajutada. Logopeedilt nõuab selline lahendus vaid avatud meelt töövõtete kergeks kohendamiseks. Nii Petrovitši kui ka kooli töötajate ja lapsevanemate tagasiside on olnud positiivne – töö toimis, laste kõne areng tegi edusamme, koolid soovivad teenusega jätkata. Kui esialgu kartis Petrovitš, et ei leia lapsega ekraani vahendusel kontakti, siis tegelikult tekkisid kontakt ja usaldus nagu tavaliselt. Mõningaid poisse nimelt motiveeris tehnika kasutamine. Sarnast kogemust jagas ka üks kuulajaskonna seas viibinud logopeed.Innove Rajaleidja Arvamusfestivalil

Rahva seast käidi välja ka idee korraldada iga-aastaseid ühiseid seminare omavalitsuste haridusjuhtidele, et mõtteid ja kogemusi regulaarselt vahetada.

Arutelu tulemusel kokku kogutud lahendusi hakkab Innove Rajaleidja peatselt haridusasutuste ja koolipidajatega jagama.

Kokku toimus Arvamusfestivali Haridusalal kahel päeval kaheksa arutelu, mis kõik toimusid pilgeni täidetud telgis. Arutelude populaarsus näitab, et haridusteemad lähevad inimestele korda! Ala õnnestumisele aitasid lisaks Innove Rajaleidjale kaasa Huvitav Kool, SA Kutsekoda, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor / EUAS, Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus, DD StratLab, Eesti Lasteadnike Liit, MLA Viimsi lasteaiad.

Arutelu „Logopeediga ja logopeedita. Lahendused, mis leevendavad tugispetsialistide puudust“ saab järelkuulata SIIN.

Company contact info

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Внимание! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.