Mobile menu

Blogi

Maire Kebbinau: Aine- ja keeleõppe lõimimine rikastab õpet üldhariduskoolis

Postituse autor: Maire Kebbinau

Maire

Maire Kebbinau, Innove mitmekeelse õppe ja keelekümblusmetoodika peaspetsialist

Homme, 25. aprillil toimub Innove iga-aastase lõimitud aine- ja keeleõppe kuu tähtsündmus, LAK-õppe päev, mille sihtrühmaks on tänavu eestikeelsete koolide juhid ja õpetajad. Lisaks muu kodukeelega laste eestikeelses koolis õpetamisele on LAK-õppe meetodeist kahtlemata kasu ka Eesti lastele. LAK-õpe mitmekesistab õppimist, valmistab ette keele suhtlemisel kasutamiseks ning aitab keelt eluga siduda, mis toob kaasa keele parema omandamise.

Täpsustamist vajab siin keele mõiste. Keel kui emakeel või võõrkeel (või teine keel) on tuttav mõiste. Keel ainekeelena on ehk vähem kasutuses – see tähistab ainele omast sõnavara ja väljendusviisi, ainekeele jätkuks on teaduskeel. Suhtluskeelest, mida igapäevaselt kasutame, jääb aineteadmiste väljendamisel väheseks. LAK-õpe sobib kõigi nende keelemõistete arendamiseks hästi, sest LAK-õppe meetodeid saab kasutada:

  • eesti kodukeelega õpilastele eesti ainekeele õpetamiseks;
  • eesti kodukeelega lastele võõrkeele õpetamiseks (nii suhtlus- kui ka ainekeele tasemel);
  • erineva kodukeele või erineva suhtluspädevuse tasemega laste koosõpetamiseks;
  • muu kodukeelega lastele eesti keele kui teise keele (nii suhtluskeele kui ka ainekeele) õpetamiseks – mis täna juba toimub keelekümblusprogrammis 37 põhikoolis ja 68 lasteaias.

LAK-õpe on katusmõiste, mis hõlmab paljusid meetodeid, mis erinevad teineteisest nii õppe pikkuse kui ka intensiivsuse poolest. Nende seas on põgusamaid nagu keeledušš, keelelaager või õpilasvahetus ning pikaajalisi ja süsteemseid nagu keelekümblusprogrammid või üldhariduses kasutatavad ainemoodulid.

Kuigi nimetus LAK-õpe viitab, et nende meetodite puhul keskendutakse aineõppele ja keeleõppele, toimub teadlikul LAK-õppe põhimõtete kasutamisel samaaegselt veel kolmandagi sama tähtsa oskuse, õpioskuse arendamine.

Rahvusvaheliselt on LAK-õppe meetodeid kasutatud edukalt aastakümneid – Eestile on eeskujuks olnud näiteks Soome, Kanada, Holland, Hispaania ja USA.

Kuidas ainet, keelt ja õpioskusi üheaegselt „õpetada“?

Õpetaja jaoks tähendab LAK-õppe meetodite kasutamine mõnes mõttes loobumist või edasi liikumist pika aja jooksul kinnistunud rollist, kus õpetaja on peamine teadmiste omaja ja edasi andja. Tundes väga hästi oma ainet, paneb ta endale pähe nö „keelemütsi“. Ainesisu lastele tutvustamise kõrval teadvustab ta nüüd samaaegselt ka ülesannet arendada laste võõr- ja/või ainekeele oskust.

Tunde planeerides arvestab LAK-õppe õpetaja paratamatust, et laste keeleoskus areneb rohkem keelt kasutades kui seda kuulates või lugedes. LAK-õppe puhul on peamiseks kõnelejaks klassiruumis mitte õpetaja, vaid õpilased ise. Õpetaja valmistab tunni ette ja suunab õpilasi strateegilise juhina mõtlema, küsima, järeldama, koostama, lahendama, looma, õpitavat nähtavalt ja kuuldavalt esitama. Ka õpik ja töövihik taanduvad tagaplaanile.

Kui õpetaja planeerib õppetööd nii, et õpilased tunni või teema lõpus räägivad, kirjutavad, argumenteerivad ja põhjendavad uuritud, loetud, kuulatud ning vaadatud materjalide põhjal uusi teadmisi õpitavas (aine)keeles, ongi kõik kolm LAK-õppe põhijoont (aine-, keele- ja õpioskuste arendamine) esindatud.

Tunni või teema lõpus reflekteerivad õpetaja ja õpilased oma õppimist. Analüüsitakse nii seda, mida teada saadi, kui ka seda, kuidas teada saadi. Kui tõhusalt kasutati aega, kas astuti vajalike samme, mis toetas õppimist, kuidas jõuti toetavate materjalideni, kas aitas iseseisev või koostöö jne.

LAK-õpet kirjeldades on mitmed õpetajad kasutanud juba tuttavaid mõisteid: aga need on ju üldõpetuse põhimõtted, see on ju probleem-, teema- või avastusõpe! Teised on kasutanud märksõnu aktiivõpe, ümberpööratud klassiruum või õppe diferentseerimine. Jah, LAK-õpe ongi tunnustatud heade pedagoogiliste tavade kogum, kus on samaaegselt eesmärgistatud ja kavandatud õpilaste areng aines, keeles ja õpioskustes.

Millised tööriistad õpetajat aitavad?

Lõimitud aine- ja keeleõppe (sealhulgas keelekümbluse) kasutamiseks annab võimaluse põhikooli riiklik õppekava (§ 15 lg 5), mille kohaselt võib põhikool hoolekogu nõusolekul muuta RÕKi kohustuslike õppeainete ja läbivate teemade loetelu (sealhulgas liita ning ümber kujundada õppeaineid) ning muuta tunnijaotusplaani, näiteks liita eesti keel muu õppeainega ja õpetada seda õppeainet eesti keeles. Kohustuslikuks tingimuseks on see, et kool tagab riiklikus õppekavas määratud üldpädevuste, õpitulemuste ning õppe- ja kasvatuseesmärkide saavutamine kooliastme lõpuks. Kokkuvõtvad hinded ja hinnangud 9. klassi lõpus tuleb välja panna riikliku õppekava kohustuslike õppeainete loendi alusel.

Gümnaasiumi puhul pakub sarnast võimalust riikliku õppekava üldosa § 11 lg 10.

Kui rahvusvaheliselt on LAK-õppe rakendamise positiivseid kogemusi palju, siis Eestis on LAK-õppe süsteemse rakendamise kogemus seni siiski vaid venekeelsetes koolides eestikeelse õppe korraldamisel keelekümblusmeetodil. Meie 20-aastase ajalooga keelekümblusprogrammis on lisaks eelpool kirjeldatud LAK-õppe põhimõtete rakendamisele määratletud ka eestikeelse aineõppe mahud ning omapäraks see, et klassides on kõik lapsed teise kodukeelega.

LAK-õppe põhimõtetest ja rakendusnäidetest on aga eesti keeles välja antud mitmeid käsiraamatuid, mis leitavad Innove koduleheküljelt.

Metoodikakoolitusi on korraldatud LAK-õppe õpetajatest koolitajatega juba üle 15 aasta. Ka LAK-õppe alaste koolituste õppekavad ja toimumisinfo leiab Innove kodulehelt.

LAK-õppe, sealhulgas üld- ja avastusõppe, aine- ja keeleõppe ning õpioskuste lõimingu põhimõtteid toetab ning eeskuju annab (nii õpilasele kui ka õpetajale) esimese kooliastme LAK-õppe õppematerjalide „TERE“ sari kirjastuselt Maurus.

Teisele ja kolmandale kooliastmele on Innove poolt välja antud LAK-õpet, õpetamist ja õppimist toetavad materjalid (töölehed) leitavad e-Koolikotist.

Tunniväliseid LAK-õppe tegevusi

Positiivse keelekogemuse ja seega motivatsiooni keelt edasi õppida annab õpilastele ka lühiajaline kokkupuude keelega LAK-õppe meetodeil. Selleks pole vaja muuta tunniplaani ega õppekava, neid tegevusi saab proovida iga õpetaja kohe kui soovib nii tunnisiseselt kui ka -väliselt. Mõned näited:

  • Võõrkeeles laulmine. Kõige kiirem, aga väga intensiivne LAK-õppe meetod on keeledušš, mille puhul tutvutakse võõrkeelega tegutsedes umbes kümne minuti jooksul päevas selles keeles. Hästi sobibki keeledušitamiseks võõrkeeles laulmine. Tänavuse LAK-õppe kuu keeledušši aktsiooni eeskujul võib laulda näiteks kuu aja jooksul igal argipäeva hommikul ühe võõrkeelse laulu karaokes.
  • Võõrkeelse vahetunni või lõunavaheaja korraldamine. Juhtnöörid antakse sihtkeeles, õpitakse toiduga seotud sõnavara, õpilased vastavad küsimustele selle kohta, mida nad parajasti söövad jms.
  • Laste rõivastumisel vahetundideks õues või kojuminekuks teise keele kasutamine. Riietumise ajal nimetavad õpilased rõivaesemeid, kordavad uusi sõnu. Riideesemeid võib selga panna mitmes järjekorras. Et aidata õpilastel seostada objekti selle nimetusega sihtkeeles, kasutatakse palju pilte ja sõnasilte seintel, žestikuleerimist ja osutamist.
  • Võõrkeelsed laulumängud, kus on palju liikumist ja õpitavat sõnavara. Nt „Kaks sammu sissepoole, kaks sammu väljapoole“, „Tõsta ette parem käsi“ või „Meistrimehed oleme, tööd me hästi tunneme“.
  • Kokkamistunnid erinevates rahvusköökides. Kaasata saab peresid, kes veavad eest ühistegevusena erinevate roogade valmistamist, kasutades juhendamisel vaid võõrkeelt. Lihtsalt ja näitlikustatult on võimalik kaasa öelda nii toiduainete, köögitarvikute nimetusi kui ka kommenteerida tegevusi.
  • Matkamine ja orienteerumine teises keeles. Alustuseks ajurünnak selgitamaks välja, mida osalejad matkamise ja orienteerumise kohta võõrkeeles juba teavad (temaatiline sõnavara, ohutusnõuded, vajalik varustus jms). Siis teemakohaste võtmesõnade ja -fraaside õppimine, juhendaja ja keeleõpetaja eelnevad juhtnöörid, õpitud teadmiste proovile panek välitingimustes, matkamis- või orienteerumisülesannete täitmine, pildistaja või filmija määramine jne.
  • Ühenädalane keelelaager. Õpilased kogunevad mitmekesiseid tegevusi ning majutust ja toitlustust võimaldavasse paika. See võib olla näiteks õppe-, matka- või puhkekeskus. Rühmad koosnevad tavaliselt ühe kooli või koolipiirkonna või sõpruskoolide õpilastest. Keelelaagrina võib korraldada kogu koolinädala või teha laagri koolivaheajal või nädala lõpus. Viis päeva on piisav aeg, et saavutada keeleoskuses märkimisväärseid tulemusi, ning parajalt lühike, et õpilased nõustuksid keelelaagrisse minema.

Company contact info

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Внимание! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.