Mobile menu

Blogi

Nele Labi: Erivajadustega õpilased õppigu erikoolides?!

Postituse autor: Nele Labi

Eesti Päevalehes ilmus eile intervjuu Hollandi spetsialisti Frits Wichersiga, kus tuleb juttu kaasava hariduse idee põrumisest Hollandis. Innove hariduse tugiteenuste agentuuri juht Nele Labi kommenteerib artiklit:

Hollandi ebaedu kaasava hariduse rakendamisel markeerib ühtaegu iseenesestmõistetavat, kuid on ka terav meeldetuletus Eestile sellest, kui tähtis on hoida fookust ning mõelda otsuste laiemale mõjule.

Kaasav haridus ei ole mõne poliitiku laua taga tekkinud uitmõte, vaid väärtushinnang, mis on kasvanud koos meie ühiskonnaga. See on saanud aluse mõistmisest, et teistmoodi lapsed kasvavad suureks ja saavad oluliseks osaks ühiskonnast. Kui me eraldame lapsed eri- ja tavakoolide vahel aastateks, siis täiskasvanuna on tööturul, perekondades, poejärjekorras koos inimesed, kes ei oska teineteisega toime tulla. Jätkusuutlikum on koos kasvada ning õppida teineteiselt ja teineteisega toime tulemist kogu koolitee vältel.

Oluline on saada üheselt aru kaasava hariduse mõistest. Artiklis on toodud näidet, kus klassis on 30 õpilast, neist 2-3 erivajadusega, mõned raske füüsilise või vaimse puudega, nende ees üksi eelneva ettevalmistuseta õpetaja, ei pea meie kindlasti kaasavaks hariduseks. Kaasav haridus tähendab võimetekohast õpet, paindlikkust ja personaalsust kõigile õpilastele – ka erivajaduseta lastele, ka väga andekatele. Ja loomulikult ei saa selline muudatus sündida ilma täiendava toeta õpetajale.

Hollandi näide on kurb, aga teisalt on seda lugedes rahustav märgata, et Eestis oleme kaasava hariduse arengus nii palju eespool. Mõistame, et õpilaste füüsilisel ühte klassiruumi kokku surumisel ei ole mõtet. Väiksemad grupid, õppe kohandamine, piisavad tugiteenused ja ühise meeskonnana tegutsemine on see, mis aitab klaasiruumis sidusat ühiskonda ette valmistada.

Me oleme harjunud nurisema, kurtma tugispetsialistide puuduse üle, aga tuleb välja, et võrreldes Hollandiga on Eesti koolis väga hea tugisüsteem:

✔️ Meie õpetajaid õpetatakse ülikoolis toime tulema ka tuge ja kohandusi vajavate õppijatega.
✔️ Ülikoolid õpetavad erinevaid haridusega tugispetsialiste – eripedagooge, logopeede, psühholooge, sotsiaalpedagooge.
✔️ Õpetajatele ja tugispetsialistidele tehakse erinevaid temaatilisi täiendkoolitusi.
✔️ Meil on igas koolis hariduslike erivajaduste koordinaator, kes on kursis õpilaste vajadustega ning kooli võimalustega.
✔️ Õpetajatele on kasutamiseks kättesaadavad erinevad metoodilised vahendid.
✔️ Eestis on olemas nii tugiisikud kui ka õpetaja abid.
✔️ Vajadusel saab kohandada klasse.
✔️ Oluline on ka see, et Eesti keskmine klass pole nii suur.
✔️ Toetussüsteeme on veelgi – kasvõi näiteks Rajaleidja keskuste poolt läbiviidavad kovisioonid.

Ei saa jätta märkimata, et artikli pealkiri on eksitav: see sedastab, et erivajadusega õpilased õppigu erikoolides. Tegelikult märgib aga ka Frits Wichers, et ideaalis võiksid erivajadusega lapsed käia ikkagi tavakoolides, väiksemas rühmas, korraliku tugisüsteemi abiga. Just selle ideaali poole me Eestis püüdlemegi.

Siiski ei tohi me unustada, et meil on veel pikk tee minna. Päris tihti kuulen õpetajatelt, et õpiraskustega toimetulemine meie tavakoolis ei ole enam oluline probleem, kuid käitumisraskused põhjustavad jätkuvalt väljakutseid. Hollandi näide kinnitab meile, et õpetajaid ei tohi selle teemaga üksi jätta.

Company contact info

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Внимание! Teie veebilehtiseja ei vasta kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.